Möödunud nädalavahetus oli üpriski tegus ja seda eriti õmblemise-nokitsemise suhtes - jõudsin kumusse vaatama näitust, mis räägib moest külma sõja päevil ja mis oli väga äge ning millest kindlasti räägin täpsemalt mõnes järgmises postituses (ja et see ei tuleks ainult kuiv näituseülevaade, lisan juurde ka leide oma kapist, mis on tollest ajastust inspireeritud või lausaliselt pärit ;)). Peale selle parandasin ära katkised teksased (või no peaaegu parandasin, kuna niit sai otsa ja seetõttu tuleb tööd millalgi varsti veel jätkata), voolisin natuke cernitist ja meisterdasin ka ühe suvehõngulise juuksenõela. Jõudsin veel ka ühe vahva sõbranna juurde pisikesel koosviibimisele. Igatahes nii kiiret ja sisutihedat nädalavahetust pole ammu enam olnud :)

Siinkohal aga oleks paslik jõuda tänase postituse põhiteemani ehk merikarbiga kaunistatud juuksenõelani. Mõte, et midagi sellist üldse teha, tuli mulle kui nägin Pinterestis sellist pilti:

http://24.media.tumblr.com/tumblr_m0r8709KlV1qh65edo1_1280.png

Nii ilus, lihtne, looduslähedane...
Teadsin, et pean ka ise miskit sarnast valmis meisterdama ja see ei saanud ju olla raske! Kuna kuivatatud meritähte mul kusagilt võtta polnud ja need, mida kaubanduses (vist sisustus/dekoratiivsetel eesmärkidel) müügil näinud olen on tundunud väga haprad ning selleks projektiks üsna ebasobivad, otsustasin kasutada merikarpi. Mõned aastad tagasi Inglismaal käies korjasin neid (meie mõistes suuri ja tugevaid merikarpe, mis justkui loodud millekski selliseks) terve kotitäie, enamiku andsin küll ehtekunstnikust tädile, kuid paar tükki olid mul siiski kodus alles ja nii valisingi sobiva välja. Täitsin karbi seest cernitiga (polümeersavi, mis kivistub 130 kraadises ahjus) ning panin ahju, seejärel kleepisin ta MacGyveri teibiga tavalise nalli külge. Algul plaanisin küll kasutada kinnitamiseks liimi ja vilditükki, kuid osutus, et minu liim ei olnud vajalikul tasemel (üllatus-üllatus, ma pole sellega kunagi suutnud midagi nii liimida, et see tegelikult ka kinni jääks...) ja seega saigi kasutatud hoopis teipi.

Ja tulemus on siis seekord selline:




Ma tean küll, et sügis on peagi käes ja merikarbid sobivad rohkem suvetemaatikasse, aga suur suvefänn nagu ma olen, ei suuda lihtsalt leppida asjaoluga, et varsti tuleb hakata käima jopede ja mantlitega, seega naudin veel viimse võimaluseni ja lasen sellel pisikesel juuksenõelal endale aasta ilusaimat aega meelde tuletada :)

Siiralt teie,

Aveli