Otsi logiraamatust:

Toetab Blogger.

Minust

Minust
Tere, mina olen Aveli. Siin väikeses blogipesas saate näha minu loomingulisi katsetusi õmblemise vallas :)

Hakka lugejaks:

Follow this blog with blogger!

Järgi logiraamatut:



Follow on Bloglovin

Follow Me on Pinterest

Võtan osa...

Spring Race Challenge

Märksõnad

õmblemine ( 68 ) tee ise ( 50 ) pluus ( 33 ) kingitused ( 26 ) inspiratsioon ( 23 ) sport ( 22 ) ilu ( 19 ) aksessuaarid ( 17 ) filosofeerimine ( 17 ) lõiked ( 17 ) meestele ( 17 ) dressid ( 16 ) kleit ( 16 ) seelik ( 12 ) ehted ( 11 ) pildistamine ( 10 ) ümbertegemine ( 10 ) esinemisriided ( 9 ) kangad ( 9 ) püksid ( 9 ) juuksed ( 8 ) kosmeetika ( 8 ) retuusid ( 8 ) T-särk ( 7 ) jõulud ( 7 ) pinterest ( 7 ) suvi ( 7 ) toit ( 7 ) õppimine ( 7 ) kaelakee ( 6 ) kangapoed ( 6 ) blogi ( 5 ) korsett ( 5 ) kott ( 5 ) küüned ( 5 ) küünelakk ( 5 ) õmblusmasin ( 5 ) kudumine ( 4 ) overlok ( 4 ) Kandes omaloomingut ( 3 ) Sedamoodi ( 3 ) Vahvate asjade logiraamat ( 3 ) kujundus ( 3 ) käekett ( 3 ) pesu ( 3 ) pits ( 3 ) sisustus ( 3 ) teksa ( 3 ) Spring race challenge ( 2 ) ebaõnnestumine ( 2 ) isetegija ( 2 ) kangavärv ( 2 ) kikilips ( 2 ) kreem ( 2 ) käevõru ( 2 ) lastele ( 2 ) lips ( 2 ) lõpetamine ( 2 ) mustikad ( 2 ) mänguasjad ( 2 ) parandamine ( 2 ) raha ( 2 ) retsept ( 2 ) salv ( 2 ) sokid ( 2 ) teeme koos ( 2 ) teksased ( 2 ) ujumisriided ( 2 ) villased sokid ( 2 ) õpetus ( 2 ) Andorra ( 1 ) auhind ( 1 ) autosse ( 1 ) bikiinid ( 1 ) denim24.ee ( 1 ) huulepalsam ( 1 ) in English ( 1 ) jakk ( 1 ) juuksehooldus ( 1 ) juuksemask ( 1 ) kompott ( 1 ) krae ( 1 ) käsitsi ( 1 ) lappimine ( 1 ) lihavõtted ( 1 ) muffinid ( 1 ) mäng ( 1 ) pleegitamine ( 1 ) raamatud ( 1 ) rahvarõivad ( 1 ) reis ( 1 ) reklaampostitus ( 1 ) remont ( 1 ) salat ( 1 ) sein ( 1 ) sõrmus ( 1 ) triiksärk ( 1 ) trikoo ( 1 ) vest ( 1 ) voltimine ( 1 ) ümbrik ( 1 )
25 august 2014

Raglaanlõikeline T-särk

Kevadepoole otsustasin õmmelda kingiks ühe särgi - see läks nässu! See tähendab, et tegelikult tuli täitsa ilus ja korralik särk, ainult et juhtus nii nagu kingituseks tehtud või valitud riideesemetega ikka juhtuma kipub - gabariiditunnetus osutus kehvaks ja tulemuseks oli särk, mis muidu nagu kena ja täitsa vinks-vonks, aga subjekti seljas natuke liiga lai, natuke liiga lühike ja natuke suure kaelusega... Ühesõnaga ei sobinud see minu tehtud särk ja võite ette kujutada minu hingepiinu kui kingisaaja oma ihuõmblejal minu tehtud särgi ümber õmmelda lasi (kusjuures "minu õmmeldust" jäi alles täpselt kaks õmblust - varrukapalistused). Nojah, mossitasin siis natuke, kuid samas pidin tõdema, et see uus ja ümbertehtud särk nägi omaniku seljas ikka pagana hea välja... Aga ikkagi, eksole :D

Igatahes... mitte sellest särgist ei tahtnud ma täna rääkida. Kui kingituseks särgi õmblemise mõte mulle pähe tuli, siis esmalt sai valmis tõesti eelpoolkirjeldatud särk, kuid juba algusest peale oli plaanis veel kahele toredale poisile särgid kinkida ja õnneks osaksin ma nende dimensioone paremini hinnata (või pole nad lihtsalt nii pirtsakad). Ühesõnaga, ülejäänud kaks kingisaajat kannavad oma (algversioonis) särke küll uhkuse ja heameelega (mitte et sel kolmandal oma särgi üle hea meel poleks olnud, oli küll, lihtsalt...see tehti pärast ümber...).

Lõikega oli ka omaette jama, tegelikult olin juba ammu otsinud täiesti tavalist ja hästi lihtsat T-särgi lõiget ja silma ei olnud mulle jäänud muud kui Burdastyle'i "Pete", mille eet ma aga nelja dollarit maksta küll ei tahtnud (olen vist kirjutanud varem ka, et üldjuhul katsun läbi ajada lõigete eest maksmata) ja midagi sarnast ühestki paberkandjal Burdast ma ka leida ei suutnud. Lappasin neid raamatukogus ikka kümnete aastate kaupa läbi ja tõesti hämmastav - T-särgi põhilõiget sealt ei leia! Lõpuks võtsin kapist ühe raglaanlõikelise suure Adidase särgi ja joonistasin selle pealt ise lõike maha. Nagu välja tuli, on raglaanlõike puhul ainult see väike miinus, et erinevatesse suurustesse on seda vahest raskem teisendada kui tavalise varrukaga lõiget, aga kui lõpuks asja käppa saab, tulevad täitsa kenad särgid :)

Näitamisele tuleb siis sel korral kolmest särgist ainult üks. Piltidele poseerima palusin vennaraasu Raidi, kelle keskkooli lõpu puhul kingiks saadud särk erinevalt mõnest teisest (khmkhmkhm) kenasti välja tuli ja mille kohta pidavat isegi küsitud olema, et kust ta niisuguse sai. Materjaliks valgesäbruline salatiroheline hästi langev lükra Abakhani kaalurestist.









Aveli :)
23 august 2014

Hallikirjukriimulised retuusid ja masinanuttu

 
"Lõpuks..." mõtleb nüüd ilmselt umbes iga teine (kui mitte lihtsalt "iga") minu blogi lugeja kui kuuleb, et näha saab ometi jälle mõnd õmblustööd, millest ma tegelikult ju kirjutama peaksingi, kuid viimasel ajal pole väga mahti saanud. Ühesõnaga... vaadake see kangas ja need retuusid, millest ma ühes eelnevas inspiratsioonipostituses kirjutasin... Jah, see hirmkallis kangas, mida ma ilmselt veel päris tükk aega endale tellida poleks raatsinud. Juhtus nii, et üks mulle hästi kallis inimene otsustas minu ahastust nähes selle ära tellida ja mulle kinkida, sest on ju teada, et "ma kunagi ei osta endale meeldivaid asju ära ja siis pärast kahetsen..." (kingitusetegija sõnad). Igatahes, nii jõudis minu tagavaradesse terve meeter suurepärast sulelist lükrat:
https://www.funkifabrics.com/product/353
Ja nii ma siis asusingi retuuse õmblema, kiiruga küll, sest tahtsin need enne Lätti Gaudeamusele sõitu valmis saada, kuna just selline retuusinišš oli mu garderoobis parasjagu täitsa täitmata ja tegelikult oli tegemist sel ajal ka päris palju. Kasutasin ikka oma vana retuusilõiget, mille kunagi ammu-ammu Burdast võtsin (kui ma ei eksi, siis oli vist SEE lõige), ning mille järgi muuhulgas ka oma lühikesed sinised trennipüksid õmblesin. Kummi panin seekord teistmoodi - overlokitasin ta algul retuuside ülaserva kinni ning keerasin seejärel kummilaiuse võrra tagasi ning teppisin siksakpistega läbi - tavalise kummikanaliga kipub ta miskipärast ikka keerlema minema... Nüüd on küll nii, et suure kaalukaotuse korral (mis on ilmselgelt ju väga tõenäoline :D ) kummi koomale võtta ei anna, aga vähemalt saan praeguses kaalus neid edukalt ja viperusteta jalga tõmmata :) Allservade puhul ei julgenud kallist kangast katteõmbluse suuretõenäosuselise ebaõnnestumise tõttu overloki alla usaldada ja kuna miskipärast ka tavamasina kahe nõela õmblus kipub mul nii ühelt kui ka teiselt poolt tihtilugu pisteid vahele jätma (ei teagi, mis tal viga on, nõela vahetamine igal juhul ei aidanud), lahendasin asja eriti lihtlabaselt - siksakõmblusega. Natuke nadi on, et nüüd need allservad sellised pisut väljaveninud tunduvad, kuid jalga pannes pole seda näha ja see ju ongi peamine... ja vähemalt näeb õmblus kena välja, mitte miskisugune mitu korda üles harutatud ja uuesti õmmeldud pusserdis, mis ilmselt üht kahest eelpoolmainitud meetoditest rakendades oleks kindlasti tulemuseks olnud.
Lõppkokkuvõttes jäin pükstega väga rahule ja isegi vanaema kiitis mitu korda, et ikka nii ilusad retuusid olen omale teinud :) Sellel suvel ma igatahes vist teksaseid jalga pannud polegi...
 
Sellised nad siis said:



Ahjaa, nende õmblusmasinatega on ka ikka ilge jama! No seda ma juba mainisin, et tavamasin kahe nõelaga ei õmble, seda, et overlok katteõmblusega hakkama ei saa, olen vist juba miljon korda maininud ja tegelikult ei taha overlok isegi oma põhiõmblust korralikult teha - teeb esmapilgul küll enam-vähem ilusti ära, aga näiteks need samad retuusid, olen neid nüüdseks mõnda aega ikka kanda jõudnud ja juba on õmblused imelikud - no sellised, et paremalt poolt on niite näha ehk niidipinge pole justkui piisavalt tugev, kusjuures ma olen seda iga kord selliseid hästi venivaid asju õmmeldes ikka vaat et nii kõvaks kruttinud, et kohati kipub isegi katkema, kuid õmbluse sisse jääb ta ikka selline, et kangast laiali venitades oleks justkui ainult traageldatud teist... Mõtlengi siin juba, et peaks üle tagumiku jooksva õmbluse käsitsi üle õmblema, et ilus oleks... Ja katteõmbluse juures - olen lõpuks tähele pannud, et nõel justkui käib iga pistega kõlksuga kuhugi vastu ja ilmselt seetõttu normaalselt ei õmblegi, kuid ma ei saa tõesti aru, kas see on n-ö kaasasündinud viga või olen lihtsalt ise algul mingi oskamatu niidistamise või asjaga mingid jupid ära väänanud, kuid kuna ta mul kunagi seda pistet korralikult teinud ei ole, siis kahtlustaks pigem esimest varianti... Korra olen proovinud ka rullpalistust ja kuigi seadistasin masina näpuga manuaalist järge ajades, ei saanud ma mitte mingisugust natukenegi rahuldavat rullapalistuse moodi asja... Ma ei tea lihtsalt enam... Tavamasin on hiljuti hoolduses käinud ja kardan, et sealt miskit eriti targamat selle kahe nõela õmbluse kohta öelda ei osataks, Overlok on suhteliselt uus, pole vist veel kaht aastatki täis ja ma kardan, et hooldusest või parandusest tuleks ta sama targalt tagasi - ma lihtsalt ei saa oma masinatega läbi! Olen veetnud tunde proovilappide peal katsetades ja mässates ja igat pidi kruttides, kuid sellise tulemuseni, mille peale lootma jääda saaksin, jõudnud ei ole. Omale saan asjad küll õmmeldud - mõtlen mingid alternatiivid välja nagu siingi siksakõmblus katteõmbluse asemel või vahel isegi tavaline õmblus venivale kangale, või muud sellist, mis enam-vähem okei väljanägemise ja funktsionaalsusega jääb, mitmed asjad olen just sel põhjusel isegi käsitsi teinud, kuid kellelegi teisele ju niiviisi õmmelda ei saa. Alles mõni päev tagasi ütlesin taaskord ära ühe potentsiaalse kleiditellimuse ja seda peaasjalikult just seetõttu, et ei jaksa närveldada ja põdeda selle pärast, et masin lihtsalt ei tee seda, mida ta tegema peaks ja mina ei oska seal ka midagi muuta ning lõpptulemusena saab tellimus viimistletud ebaprofessionaalselt ja suure tõenäosusega just masina streikimise tõttu kliendi soove mitterahuldav. Mingi aeg see mind ei häirinud ja mõtlesin, et ah, polegi vaja mul kellelegi teisele õmmelda, kuid vaikselt, olles hakanud tundma, et minu tööd hinnataks ja soovitaks, olen ka ise hakanud mõtlema, et täitsa tore oleks end ka teistele õmblemisega proovile panna, aga kuna ebakvaliteetset tööd ma teha ei taha ja kvaliteeti ma oma masinate (praeguse) seisuga tagada ei suuda, ei julgegi ma ühtegi päris "omade" ringist (ehk siis perekond ja lähemad sõbrad) väljapoole jäävat tellimust vastu võtta. Kas on üldse mingi lootus masinate hingeelu tundma õppida?
 
Ohjah, nutulauluks kiskus nüüd küll see lõpp, aga vähemalt sain hingelt ära.
 
Aveli
 
P.S. Juba üsna varsti võin teile üht päris-päris suurt projekti näidata, mille kallal vaikselt pea kuu aega nokitsenud olen ja mis viimaks ometi valmis sai. Stay tuned ;)
 
P.P.S. Kui kellelgi seisab kusagil kasutult suur välitelk, siis Kangadžungli meeskonnal oleks sellest mõneks ajaks palju abi: https://www.facebook.com/kangadzungel/photos/a.162195843828020.31217.162183643829240/700327180014881/?type=1&relevant_count=1
 
P.P.P.S. Need teised retuusid, mille jaoks ka kangast ihaldasin... Tellisin sellised hoopis Aliexpressist seitsme dollari eest ja arvake ära - need osutusid mulle liiga väikesteks, kuigi kirjade järgi pidanuks nagu parajad olema, veel tellisin sama hinnaga ühed ammusoovitud musklitrükiga retuusid ja need osutusid selliseks, et mitte just väga hästi kaalutletud õmbluse paigutuse tõttu on säärelihas poolenisti sääreluu peal - palju õnne mulle suurepäraste ostude puhul!
04 august 2014

Mustika-juustukoogimuffinid


Ämbritäis mustikaid on ikka ämbritäis mustikaid ja minu köögisekeldused jätkuvad! Seekord proovisin kätt mustikamuffinitega ja pooljuhuslikult improviseeritud täidist taignaga kokku segades avastasin täitsa uue ja huvitava maitsekoosluse, mis lausa keele alla viis. Järgmisel päeval proovisin uuesti ja panin täpselt koostisosad ja kogused kirja, et teinekordki sama maitsvaid muffineid küpsetada saaks. Täna jagangi mõnusate mustikamuffinite valmistamise juhiseid ka teiega :)

Ligikaudu 20 muffini küpsetamiseks läheb tarvis:

  • 200g võid
  • 1,5 klaasi suhkrut
  • 3 muna
  • 4 tl vaniljesuhkrut
  • 2 2/3 klaasi jahu
  • 1,5 tl küpsetuspulbrit
  • 2/3 klaasi piima
  • 1 banaan
  • 2 klaasi mustikaid
  • 150g toorjuustu
Ja et neist toorainetest ka muffinid valmis saaks, tuleb toimida nii:

Hõõru segamini toasoe või ja suhkur, lisa munad ja sega ühtlaseks. Lisa kuivained ja viimaks piim. Teises kausis püreesta banaan ning mustikad, hõõru kokku toorjuustuga, lisa antud segu taigna hulka ning sega ühtlaseks. Jaota taigen muffinivormidesse nii, et taigen täidab vormi u 2/3 ulatuses ja küpseta ahjus 225 kraadi juures 20-25 minutit.

Valmis muffinid on pealt kergelt pruunikad, kuid seest sirelilillad ja maitsevad muffini kohta ebaharilikult mahlaselt ja mustikaselt. Igal juhul väärt proovimist!


Seekord sain päevavalgel õnneks ka mõne parema pildi, eriti meeldib mulle esimene pilt - minul pole küll kahju oma muffinit herilasega jagada :)

Aveli
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...