Mida vastaksite, kui küsiksin, millist rõivaeset on poest kõige raskem leida? Minu jaoks on ilmselt alati vastuseks teksased. Või tegelikult, arvestades asjaolu, et kleidid-seelikud meisterdan ise, toppe ja pluuse (kui ma just neid samuti ise valmis ei õmble) selga sobitada pole eriti keeruline ja ülerõivaste ostmine on üpriski harv protseduur (ning seega ei lähe arvesse), jäävadki üle ainult püksid ja kuna kõige rohkem kannan teksaseid (ning muu materjali õmblemisega saan ka vajadusel enam-vähem hakkama), siis muidugi kulutan poes ka alati kõige enam ajaressurssi just nende otsimisele. Olen vist üpriski pirtsakas, sest minu jaoks ei tule kõne allagi maksta teksade eest üle 30 euro, kuid samas peavad nad olema stiilsed mugavad ja just need õiged. Kahjuks on sellises hinnaklassis valik üpriski piiratud ja üht-teist leiab enamasti vaid soodusmüükide aegu või välismaalt ning ka siis on enamasti tegemist püksipaariga, mis näeb kena välja, on jalas talutavalt mugav, kuid midagi nagu oleks ikkagi puudu. Vahel harva aga juhtub, et kätte satuvad püksid, mis justkui kandjale loodud ja millest õhkub just seda sõnadesse pandamatut erilisust, mis teeb lihtsalt teksadest lemmikteksad.  Minu kätte on juhtunud elus täpselt kaks sellist teksapaari - esimesed siis kui olin kolmteist ja leidsin need ühest Viljandi pisikesest pudi-padi poekesest, kus muuhulgas ka riideid müüdi. Need olid kergelt alt laienevad, kuid üldiselt sirge lõikega kulutatud klassikalist teksavärvi püksid, mille tagataskutel olid lukud (Damn, ma ju ütlesin juba, et seda erilisust ei saa sõnadesse panna?), Igatahes, need olid mu lemmikteksad, vähemalt kolm aastat. Lõpuks läksid nad lihtsalt juba lootusetult katki (vaatamata mitmekordsele parandamisele) ja ei mahtunud ka enam jalga. Seejärel tulid paar "tumedat" teksaaastat, mis ei tähenda mitte seda, et oleksin kandnud musti teksaseid, vaid seda, et käisin küll "kenade ja viisakate" pükstega, millest mõned meeldisid rohkem, mõned vähem, kuid mille hulgast poleks ma küll osanud ühtegi lemmikrõivaeset välja tuua...KUNI 2011 aasta suvel kui olime parasjagu perega Rootsis, heh, spordireisil (meie pere ainult spordireise teebki tegelikult :D ) ja minul jälle teksadega kitsas käes, leidsin ühest pisikesest "Fanny" nimelisest poest just need päris oma teksased. Maksid nad muidu kusagil 600 Rootsi krooni, kuid olid 70% alla hinnatud ja nii nad mu riidekappi tee leidsidki. Ligi aasta teenisid nad mind hästi, kuid minu kehakuju nuhtluseks on asjaolu, et varem või hiljem kuluvad iga teksapaari reite sisekülgedele augud ja nii, just nagu eelmiste lemmikteksadegagi, kukkus ka selle paari tund. Esmapilgul tunduvad sellised teksad äraviskamiskaubana, ma tean ja just nii mõtlesin ma kui oma esimestes lemmikteksades augud leidsin, kuid igaks juhuks küsisin nõu oma õmblusõpetajalt ja sain teada, et teksaseid saab väga edukalt parandada nii, et sellest pea üldse jälgi ei jää. Tänaseks olen niiviisi lappinud vist oma kümmekond teksapaari ja kuna nüüd oli järg jõudnud (juba teistkordselt) minu uute lemmikuteni, näitan ka teile, kuidas seda teha.

 



Vaja läheb:

• Katkiseid teksaseid (ilmselgelt...)
• täpselt nende teksadega samat värvi niiti (õiget värvi niit on VÕTI, kui panna paar tooni mööda - mis minnul seekord kahjuks juhtus - jääb lappimiskoht näha ja ei ole enam nii professionaalne)
• väikest lappi teksamaterjali (näiteks mõndadest vanadest teksadest)
• õmblusmasinat
• nõela
• traagelniiti
• kääre
• nööpnõelu

1. Lõika vanadest teksadest kangatükk, mis oleks pisut suurem kui parandatav auk, kui mitu auku on lähestikku, on targem lõigata üks suurem tükk, mis kataks mõlemad augud.

2. Aseta kangatükk augu alla ja kinnita nööpnõeltega (kontrolli kindlasti, et kuskilt ei jääks kangas imelikult kiskuma või kahekordselt, kõik peab olema sile ja korralik).

Minul on näha kahte kangatükki, kuna augud asetsesid nii, et ühe kangatüki puhul poleks püksid hiljem hästi hoidma jäänud

3. Traagelda kangas kinni - ei ole vaja olla korrektne, tee suured pisted risti-rästi, peaasi, et kangas õiges kohas püsiks.

4. Seadista õmblusmasin kõige tihedamale, kuid suhteliselt pika pistega sikksakk õmblusele (õmblus peab jääma selline, et kangast õmbluse all näha ei jää, jääb vaid niit)

5. Säti lapiga püksid parem pool pealpool masina alla ja hakates augu ühest servast õmblema, õmble tihedalt mitu korda edasi ja tagasi liikudes iga kord ühe pisterea laiuse võrra vasakule, kuni kogu augu pind on kaetud tiheda õmblusega. Pane palju rõhku sellele, et lapp, millest läbi õmblemine käib, ei läheks kahekorra ega jääks kuhugi kinni. Õmble kindlasti sirgelt, edasi-tagasi, mitte suvaliselt risti-rästi, kuna viimasel juhul tuleb välja ainult üks sasipundar. Ma tean, et see tundub natuke keeruline ja on sel hetkel päris närvesööv, kuid tulemus on seda väärt ;)

6. Puhasta töö - lõika ära narmendavad niidid, kui saad, noki välja ka traagelniit (kuigi seda ei tohiks enam näha olla), lõika alumine kangatükk pisemaks ja ümarda servad. Parandustöö on valmis!



Kui valisid õige niidi, ei tohiks õmblust normaalkauguselt üldse näha olla. Minu pükste puhul võib öelda, et seekord sattus veidi valet tooni niit ja eelmine parandus suudab paremini kangasse sisse sulanduda ning "tervete teksade mängimises" kaasa lüüa, kuid mis seal ikka :)

Sedakorda näitan teile üht praktilisemat projekti, mis iseäranis spordisõpradele hästi peaks peale minema. Tegemist on jalanõude värskendajatega. Jah, ma tean küll, et haisvad tossud ja porised spordisokid on teemad, millest väga avalikult rääkida ei taheta, kuid kuna kõik inimesed puutuvad selliste asjadega vähemal või rohkemal (üldjuhul rohkemal) määral kokku, ei näe ma põhjust, miks peaksin selle postituse tegemata jätma, eelkõige arvestades asjaolu, et tegemist on tegelikult ju väga vahva ja lihtsa lahendusega :)
Toodud õpetuse järgi saab valmistada kaks kangast kotikest, mis oma täidise tõttu imavad tossu seest niiskuse ja ebameeldiva lõhna - eriti mugav näiteks pärast jooksuvõistlust auto pakiruumi visatud tossude "viisakana" hoidmiseks ;)
Aga hakkamegi siis peale:

Vaja läheb:

• meeldiva mustriga suhteliselt tihedat kangast (puuvill)
• 1,25 klaasi riisi
• 0,25 klaasi söögisoodat
• 0,5 klaasi kuivatatud rosmariini
• õmblusmasinat, nööpnõelu, kääre, joonlauda ja muid igaks õmblustööks vajalikke tarvikuid

Töö käik:

Esiteks tuleb valmis õmmelda kotikesed, kuhu saab täidise sisse panna. Selleks võib võtta lihtsalt neljakandilise riidetüki ja selle pooleks murda ning kaks külge kinni õmmelda nii, et moodustub justku väike padjapüür, mille üks külg on lahti, mina otsustasin aga õmmelda risttahuka kujulised pakikesed ja tegin seda järgneva lõike järgi. Kirjutasin lõikele ka mõõdud, mis loodetavasti on piisavalt hästi nähtaval. (Edasine õmblustöö on näha piltidel, kuid kui "põhiservade" tekkimine jääb vaidi arusaamatuks, olen seda tehnikat täpsemalt seletanud SIIN)




Trennitossud rõõmustavad :)

Selline tuligi tänane postitus ja ma väga loodan, et nii mõnigi lugeja leiab endale siit ühtkomateist kasulikku ;)


Heatujuliste tervitustega,

Aveli

Viimasel ajal on mul superkiire või pigem nagu peaks olema superkiire, sest eksamid on nii armutult lähemale tiksumas ja ma pole veel õieti midagi üle vaadata jõudnud, kuid samas kaob see aeg kuidagi märkamatult ära nii, et ei jõua ei õppida ega ka midagi meeldivat või muud kasulikku teha. Siiani olen trenni jaoks siiski aja näpistanud, kuna ses osas mul on eesmärgid seatud ja kava paika pandud, kuid see on juba mõne eraldi postituse teema ;) Igaljuhul nende paaritunniste hingetõmbepauside jooksul mis kooli-trenni vahele jäävad ei saa ma lihtsalt moraalselt endal õmmelda lubada, kuid samas ei suuda ega jõua ka õppimisele keskenduda. Nüüd tuleb end küll korralikult käsile võtta, esialgu vähemalt paariks nädalaks!
Eile aga otsustasin pärast kooli kodu poole jalutades, et põikan sisse Kangadžunglisse ja vaatan, mida neil siis pakkuda on, kuna olin just saanud meili, et kõik kaubad on kuu lõpuni poole soodsamad. Tavaliselt ei leia ma kangapoodidest midagi nii eriti meeldivat - niisama ehku peale on minu meelest väga ettenägematu kangaid varuda ja kui midagi huvitavat näengi, jätan pigem ostmata, kuna ei tea ju mida täpselt sellest õmmelda ning kui palju peaksin ostma...ja siis kui otsin millegi konkreetse jaoks kangast, juhtub vähemalt pooltel kordadel nii, et leian midagi enam-vähem sobivat, kuid siiski mitte päris seda, mida otsin. Seega, nagu näha, juhtub väga harva nii, et leian just seda, mida tahan ja mis väga meeldib, peaaegu nagu valmisriiete ostmine...ei, veel raskem! Seekord juhtus aga IME! Ma nägin poes nii palju ihaldusväärseid kangaid, et ei suutnud ära otsustada, mida võtta ja mida jätta. Muidugi on mu eelarve tegelikult ju piiratud ja päris kõike meelepärast endale lubada ei saanud, kuid lahkusin siiski kolme kangatükiga, millest loodetavasti valmib kolm ilusat rõivaeset :)

Esimene (ja minu lemmik) leid on indiaani- või tribal-mustriline oranži põhivärviga kerge puuvillane kangas, mida nähes teadsin, et pean just sellest omale kleidi õmblema. Värvi poolest tundub, et sobib hästi nii suvesse kui sügisesse ja peamine ning superäge on asjaolu, et meetri alghind oli üle 16 euro (mida ma ei oleks endale küll lubada julgenud), kuid soodustusega sain ju sealt pool alla! Jee! Tegelikult oli müügil ka täpselt samasugune riie sinise põhivärviga ja päris pikalt kaalusin, kumba osta, kuid lõpuks langes valik ikka oranži kasuks (määravaks argumendiks sai asjaolu, et siniseid riideid on mul niigi palju, oranže aga väga vähe), kuigi ma ei välista veel võimalust, et ühel hetkel lähen tagasi ja ostan ka jupi sinist, pluusi jaoks ;)



Näitan siis natuke inspiratsioonipilte ka, milline kleit loodetavasti varsti valmimas on:

http://pinterest.com/pin/135530270007473511/

http://nelly.com/nl/kleding-voor-haar/kleding/feestjurken/forever-unique-778/janelle-multi-sequin-dres-778074-92/?zanpid=1641458309603398656

Teiseks leidsin omale kanga musta pliiatsseeliku jaoks, mida olen tegelikult juba ammu igatsenud, kuid vaatamata võrdlemisi lihtsale lõikele pole muude ja huvitavamate projektide kõrval selleks suurt mahti ja motivatsiooni leidnud. Nüüd on vähemalt materjal olemas, seega peab varsti ka seelik valmima :)

Mõtlen siis õmmelda miskit seesugust:

http://media-cache-lt0.pinterest.com/upload/96545985732062710_YGcDBock.jpg

http://media-cache9.pinterest.com/upload/22869910577852833_MOM1smZd_f.jpg

http://us.asos.com/ASOS-PETITE-Stretch-Pencil-Skirt/y3vja/?iid=2202060&cid=4177&sh=0&pge=0&pgesize=200&sort=-1&clr=Black&r=2&mporgp=L0FTT1MtUGV0aXRlL0FTT1MtUEVUSVRFLVN0cmV0Y2gtUGVuY2lsLVNraXJ0L1Byb2Qv

 Loodetavasti tuleb minu peplum välja samasugune, kui mitte ilusam:

http://www.adventuresindressmaking.com/2012/09/new-fave-peplum-tank-before-summers-over.html

Motivatsioon on laes praegu igal juhul! Kahjuks küll mitte õppimise oma :(
Igatahes plaanin teha ka igast valmivast esemest postituse, seega saab varsti näha, kuidas mul see suur õmblustöö välja tuleb (loodan saada sünnipäevaks ka omale päris oma overloki ja olen seega veel kahekordselt elevil).

Olgu, nüüd peab natuke koolitööle keskenduma!

Kirjutamise- ja lugemiseni,

Teie Aveli :)

Jah, mulle meeldivad India pähklid! (Ilmselt olete sellest juba aru saanud :D ). Samas niisama süües tunduvad nad üsnagi...maitsetud või pigem...minu meelest on enamik pähkleid vähemal või suuremal määral sarnase maitsega, põhiline erinevus aga seisneb nende tekstuuris. India pähklid ongi minu lemmikud just oma maheda pehmuse tõttu, et kui pähkel mõne roa sees hamba alla satuks, ei oleks suurt ehmatust ja hambamurdmistunnet (sellepärast ma muidu ei salligi toite, kuhu pähklid sisse pandud). Kuid nagu ma juba alustasin - niisama süües on pähklid üpris maitsetud ja seega proovisingi seekord ise maitsestada ja päris hästi tuli välja. Kasutasin maitsestamiseks küüslauguga kanamaitseainet, paprikapulbrit, šašlõkimaitseainet ja soola, kuigi tegelikult võiks kombineerida kõiksugu erinevaid maitseid ja maitseainesegusid, mis aga ihaldusväärsed tunduvad :)



Panen kirja ka retsepti, et ka teie saaksite valmistada just oma lemmikmaitsega pähkleid:

Vaja läheb:

• paarsada grammi India pähkleid
• õli (mina kasutasin päevalilleõli, aga sobib kindlasti ka oliiivi- või rapsiõli või miks mitte ka kookosõli)
• erinevaid maitseaineid

Valmistamine:

Vala pannile õli, lisa sinna India pähklid ja raputa ohtralt peale meelepäraseid maitseaineid. Rösti madalal kuumusel kuni pähklid on kergelt pruunikad. Lase jahtuda. Naudi!

Pannilt tulles võivad pähklid tunduda liiga pehmed, kuid jahtudes muutuvad nad jälle "normaalseteks" :)

Mina otsustasin teha pähklid kingituseks oma kallile toanaabrile Jaanale, kellel äsja sünnipäev oli. Pakkisin nad purki, kuid kuna õige suurusega nõu leidmine oli raskendatud, täitsin tühjaksjäänud osa popkorniga. Panin veel ilusa sildi peale ja oligi kingitus valmis:

 

Kas olete ka proovinud kunagi ise pähkleid röstida või maitsestada? Kuidas on välja tulnud? Äkki oskate jagada ka mõnd huvitavat retsepti?

Kena katsetamist :)

Aveli

No ei saa üle ega ümber ja lihtsalt pean veel ühe suvepostituse tegema :) Nimelt vaid mõned nädalad enne suvilast linna kolimist tulime Memmuga ("Ma hüüan oma vanaema Memmuks", täpselt nii targalt seletasin seda kolmeaastaselt ja seletan ka nüüd) mõttele, et võiks teha suvilasse uued kardinad. Memmu oli juba mõnda aega tagasi kusagilt kaltsukast leidnud päris ilusa mustriga kasutatud aknakatted, kuid meie suure akna jaoks jäid nad lühikeseks ja seega mõtlesimegi, et õmbleme alla sobivast kangast jupi juurde. Algselt oli Memmul plaanis kasutada tumepunast ja ise oli ta küll kahtleval seisukohal, et kas äkki jäävad liiga rasked ja rõhuvad, kuid hetkest, mil kardinaid nägin, hakkas minu mõte jooksma just suviselt kergema helebeeži poole. Kui oma idee välja pakkusin leidis ka Memmu, et see on hea plaan ja nii saigi koos Abakhanis kangajahil käidud ja õmblustöö jaoks sobiv materjal hangitud. Õmblesin lisajupi alla neljale siilule, viies jäi veel üle ja ühest kitsast tükist, mis varasemas elus ei-tea-mis eesmärki teenis tegin veel ka väikese akna ette eraldi kardinad. Välja tuli meie uuenduskuur nii:





Viimasel pildil on siis näha väikese akna kardinat. Kangas ei hoidnud küll sedapidi nii hästi kui oleks võinud, kuid mõtlesime, et suviseks ajaks, mil kardinad nagunii peamiselt eest ära on ja pigem miljööloomelisi eesmärke täidavad, sobib küll :)

Kuidas tundub? Millist tooni oleks beeži asemel veel võinud lillelisele lisaaktsendiks kasutada? Kas olete ka ise kardinaid õmmelnud/ümberõmmelnud ja kuidas see on välja tulnud? Kõiksugu arvamused on teretulnud ja loeksin neid suure huviga!

Aveli :)

Meie perekonna tagavaradesse eksis hiljuti ära üks tavaline sinine T-särk. Meesperele see selga ei passinud ja no kuhu ikka naisterahvas lotendava ja vormitu särgiga end minema asutab? No tegelikult jääb alati võimalus võtta selline ese kodus kandmiseks kasutusele, aga kuna tegemist oli muidu kena tooni ja kvaliteetsest trikotaažist Marati toodanguga, kauplesin omale loa särk omastada ja otsustasin selle ümber õmmelda millekski, mida igapäevaselt kanda saaksin.
Kuna mul ümberõmblemisega väga suurt kogemust ei ole ja olen vaid paar korda midagi niisugust varem proovinud, otsisin algul netist meeleheitlikult kõiksuguseid õpetusi, kuid kuna ükski neist ei olnud selline nagu mulle meeldiks, valisin lõpuks ikkagi improviseerimise. Särk ei olnud mulle tegelikult eriti suur, seega otsustasin kandvamad õmblused (õla- ja varrukaõmblus) rahule jätta ja muul viisil kohandustöid teha. Lõikasin lühemaks varrukad ja muutsin kaeluse kuju ning võtsin pluusi külgedelt pisut sisse. Kui õmbluskohendused tehtud said, tundus tulemus siiski pisut liiga plass ja lihtne ning peas võttis kuju mõte joonistada pluusile mõne looma siluett. Ostsin poest kangavärvi, printisin netist välja kaelkirjaku pildi, mille seest tühjaks lõikamisega šablooni tegin. Kandsin värvi kangale ja kinnitasin pluusi siseküljelt triikides. Ja minu uus topp ongi selline:

Juba ligi aasta (või rohkem, ma ei mäleta täpselt, kui kaua on meie perekonnas olnud pisike punane kaamera) on mu ema soovinud, et õmbleksin talle kaamerakoti - no lihtsalt selleks, et kui fotokas käekotti pista, ei oleks ohtu, et mõni asi ekraani ära kriibib, natuke puru kuhugi vahele läheb või ei juhtuks miskit muud, mis tavaliselt peene aparatuurvärgiga aset leidma kipub. Kuigi selline väike asjake on üpris lihtne õmblustöö, lükkasin seda aina edasi mõeldes, et küll ma ta ükskord ikka ära teen, kuid tühjagi: lõpuks harjusid kõik ära, et punasel fotokal ei olegi kotti. Kui nüüd lõpuks, ikka väga-väga palju aega hiljem tuli mulle see ammu antud lubadus meelde ja otsustasin kotikese emale sünnipäevaks kinkida, sain vastu reaktsiooni: "Mina küll ei mäleta, et ma oleks kunagi fotokakotti tahtnud..." (Ei, mitte, et emal poleks hea meel olnud, vaid selline lause tuli lihtsalt seepeale kui mainisin, et ta on ju antud kingitust juba ammu soovinud).



Õmblesin vutlari kahekordsest vildist nii, et sisekülg jäi valge ja väliskülg roosa, see tehnika võimaldas luua ka väikse lisatasku, kuhu mahub mõni rahatäht või pangakaart. Peale panin pronksikarva kinnise, mis hiljem osutus küll palju peavalu tekitanud valikuks, kuna pidin dikteeritud värvi leidma ka keti ja karabiinid, et kogupilt omadega päris võssa ei läheks :D Ilmselt on ütlematagi selge, et viimane ülesanne osutus päris keerukaks. Keti leidsin lõpuks Kangadžunglist ja karabiinid (mis on küll üpris õrnavõitu, sest mõeldud ehete valmistamiseks) Kuukivi helmepoe nimelisest väikesest poekesest Tartus. Öösiaukudega nii ei vedanud ja pidin kasutama kuldset, kuna teised variandid olnuksid hõbe ja vask, mis minu meelest olid mõlemad üpris kehvad valikud. Klapi ülaossa õmblesin käsitsi "nööpaugu", et fotoka küljes oleva nööri saaks sealt läbi tõmmata - siis saab pilti teha ka nii, et ei pea muretsema, et kott kuhugi ära kaoks :)





Praktiline, lihtne ja ilus kingitus :)

Rõõmsameelselt teie,

Aveli :)