Minu kahemeetrine vennaraas sai sünnipäevaks Jack & Jonesi sinise triiksärgi. Kahjuks ei osanud kinkija poes ilmselt dimensioone õigesti hinnata ja särk nägi Raidi seljas välja nagu...igaljuhul väga väike :) Mulle oli see jälle hirmsuur ja olukord meenutas täpselt üht joonistust Herulf Bidstrupi naljapildiraamatus. Otsisin isegi selle perekonnasärgi naljapildi netist välja:


http://vahvateasjadelogiraamat.blogspot.com/b/post-preview?token=ZfFGwz0BAAA.soilbuRkWrJQN0rrPnTC5Q.Q5t7eC6-G-ajdzSKG-K0oA&postId=6363718462186073253&type=POST

(Olgu siinkohal öeldud, et praktiliselt kasvasin üles toda suures formaadis paksu rohelist äraütlemata naljakat ja ühiskonnakriitilist "koomiksiraamatut" vaadates ja ei maksa imestada kui ka edaspidi tihti just sealt pärit pilte päriselus toimuvale paralleeliks toon)


 Niisiis otsustasin ikkagi pikema jututa särgi omastada ja sellest midagi kantavat komponeerida. Kuigi internetis liigub lugematul hulgal "Make a (sisesta sobiv riideese) from a men's shirt" õpetusi, otsustasin, et päris tutika särgiga nii suurelt riskima hakata, et lausa ribadeks peaks lõikama, ei julge ning otsustasin ta lihtsalt pisut pisemaks ja endale parajaks õmmelda. Olgu hakatuseks öeldud, et olin algul sellesse särki uppumas - varrukad olid sõrmeotsteni ning õlgadest ja taljest oli ta kah ikka üpriski lai, vaid puusapiirkonnast oli algselt meestele konstrueeritud särk ilmselt sooliste iseärasuste ja minu suhtelise pirnikujulisuse tõttu üpris ümber. Algset pilti mul kahjuks jagada ei ole, kuid ilmselt kujutavad kõik ette üht kõige tavalisemat triiksärki ning seega kirjeldan lihtsalt, milliseid muudatusi läbi viisin. Kõigepealt võtsin sisse seljapealseid taljeõmblusi, millega üritasin pluusi taljest ja ka õlgadest pisut paremini istuma saada, seejärel lühendasin varrukaid tõstes manstti pisut kõrgemale (lihtsalt voldi tekitades ja selle käsitsi kinni õmmeldes, ilma lõikamata). Veel arutasin pisut lahti küljeõmbluseid ning viimistlesin servad, et puusade juurde ruumi tekitada.
Tulemusest sain õnneks ka paar pilti tehtud, kuigi valgus polnud suurem asi ja seega on ka pluusi tekstuur pildil...omapärane, aga loodetavasti käib kah :)



Ega ta siiski päris ümber ei istu ja laias laastus on natuke lohvakas, kuid näiteks lihtsa seeliku või retuusidega komplekteerides on just selline nagu peab. Kanda pole ma oma uut refashion projekti veel mahti saanud, kuid küll kevadepoole jõuab :)

Rõõmsameelselt,
Aveli :)

P.S. loodan, et annate mulle andeks, et särk triikrauda näinud pole (A)

Nii, juba mõni aeg tagasi tegin oma riidekapis väikest ineventuuri - päris ära saatsin üpriski vähe asju, kuid päris paras hunnik tekkis sellistest riietest, mis on ilusad, terved, enamjaolt isegi mu enda välja valitud, kuid miskipärast ei ole nad eriti kapisseismisest kaugemale jõudnud - üht olen kandnud korra, teist kaks või mõnd üldse mitte, kuid samas välja visata nagu siiski ei raatsiks. Võtsingi need esemes ette siis sellise pilguga, et ehk saab miskit natukese paremaks teha kohendades miskit siit ja sealt, kuid oma riietumisharjumusi ja konkreetsete esemete iseloomu sügavamalt analüüsides avastasin, et mitmete rõivaesemete peamiseks "kapiskopitamise" põhjuseks on lisaks võib-olla mitte just kõige kaunimale tegumoele ka nende värv. Nimelt leidsin, et mul on ikka nii palju (just nende rõivaste seas, mida ma mingil põhjusel eriti selga panna ei armasta) selliseid ebamäärase ja/või tumeda värviga asju: tumehall pluus, pruun beežitäpiline velvetbleiser, juba algusaegadest kergelt kollakas ja paar numbrit liiga suur pidulik pluus on vaid mõned näited. Kuna olen oma välismaistest lemmikblogidest tihti lugenud, kuidas hakkajad isetegijad oma rõivaid värvivad, otsustasin ka seda proovida, kuid kahjuks hakkab värv peale ikka "puhtale paberile" ehk siis tumehalli või pruuni eset oleks näiteks roosaks üpris keeruline värvida ja kuna olin kuulnud ka palju erinevate kangaste valgendamisest (teksad nt), tegin natuke eeltööd ja mõtlesin ka selle ära katsetada.
Ilmselt on juba siiani lugedes aru saada, et 100% õnnestumist sellest projektist loota oleks natukene palju ja nii üritasingi enda jaoks väga hästi läbi mõelda, millised esemed prooviks võtta, et pärast kahju poleks, samas aitas otsustamisele kaasa väga hästi see kui sisendasin endale, et ega ma ju neid nagunii siiani eriti kandnud ei ole, miks peaks pärastki kurb olema (mis on ka täiesti tõsi tegelikult) :)

Pleegitamisvahendiks leidsin Tasku Kunsti ja Hobi poest firma Javana värvieemaldi, mis maksis 2,94 eurot nin lubas valgeks muuta 1,5 kg riideid. Pakend nägi välja selline (ma eeldan, et tegemist on sama tootega, välimus on sama, kuid toda võõrkeelset kirja ma lugeda ei oska, et kindlalt öelda teaks, seega vabandan keeleoskajate ees, kes peaks avastama, et ma siia hoopis mõne vale asja pildi olen pannud):

Ja katsejänesteks osutusid kaks pluusi. Esimese ostsin mõned aastad tagasi Inglismaalt - musta-hallikirju leopardimustriline kerge nahkhiirelõikega topp, mida tõesti vist vaid 2 korda kandnud olen. Lootsin saada ta piisavalt heledaks, et mõnd erku värvi katsetada.


Niisiis asusin asja kallale. Javana puhul on tegemist pulbriga, mis tuleb segada kuuma või sooja veega olenevalt sellest, kui kaua aega ollakse protsessile nõus kulutama. Kogu pakendist peaks jaguma 1,5 kg pesule, seega algul katsetasin poole pakiga. Esiteks tuleb öelda, et toote hais on hingemattev, ei oskagi seda kuidagi moodi väga kirjeldada, justkui segu prügimäest ja keemiatehasest. Mina seda lõhna kaua kannatada ei suutnud ja kuigi tõstsin kausi pea kohe pärast segu kokkusegamist (vesi + pulber), riiete sissepanemist ja pealt kilega katmist rõdule, läks veel tunde, et suure õhutamise peale toas normaalselt hingata sai.
Ettenähtud aja möödumisel avastasin, et minu kahe pluusiga on täiesti erinevad lood: leopardimustriline on endiselt leopardimustriline, kuid nüüd on must muster ebaühtlasel pruunil taustal (varem hall mustal taustal), tumehall pluus polnud aga hoopiski värvi muutnud. Võtsin riided segust välja ja pesin käsitsi üle, kuid kuna esimene pluus tundus siiski värvi poolest liiga ebaühtlane ning miskit ju ikkagi mõjunud oli, otsustasin katsetada uuesti ja kulutasin selleks ka teise poole pulbripakist. Teise korra järel polnud minu meelest võrreldes esimese korraga üldse mingisugust muutust aru saada, vähemalt mina oma silmaga seda täheldada ei suutnud. Pesin mõlemad pluusid pesumasinas üle ning tulemus on selline:

Pluus 1:


Nagu näha, siis siin pole täheldada muud muutust kui asjaolu, et pluus on rohkem kortsus, kui varem, mis ilmselgelt ei ole tulemus, mida ootasin, kuid mis ei ole ka sugugi ettearvamatu :D Vähemalt ei juhtunud miskit seesugust, mis pluusi kandmiskõlbmatuks teeks.

Kahjuks ei oska ma öelda kummagi pluusi kanga materjali, kuna olin sildid enne esimesi kandmisi seest ära lõiganud, kuid eeldan, et tegemist puuvilla/elastaani/viskoosi seguga (mõlema puhul, ilmselt küll erinevas vahekorras, kuid siiski), kuid nii palju kui mina välja lugesin, ei olnud pakendil ka miskit konkreetset pleegitatavate kangaste materjalide kohta kirjas, seega peaks nagu toimima ikka ju?!

Kokkuvõtteks võite ilmselt isegi aru saada, et rahule ma selle tootega ei jäänud. Kasutamine oli meeletu haisu tõttu üpris ebameeldiv ning soovitud tulemusest oli asi kaugel. Küll aga tahaksin kunagi proovida toda toodet 100% puuvillale, ehk siis mõikab. Muust materjalist riiete pleegitamiseks aga kindlasti ei soovita!


Aveli :)

P.S. Kui kellelgi on ideid, kuidas untsuläinud leopardipluus kandmiskõlbulikuks tuunida või on proovinud mõnd muud värvieemaldusnippi, mis töötab, oleksin väga rõõmus kui sellest mulle kommentaarides teada annate :)

Tereteretere!
Seekord oleks mul tarvis natukene nõuandeid ja arvamusavaldusi, sest ise pole ma veel päris hästi otsusele jõudnud, mida oma imeilusa kangaga peale hakata. Kunagi Kanutiaia noortemajas moejoonist õppides, ütles õpetaja, et üldiselt ei tohiks osta kangast enne ideed ehk siis materjal tuleb valida selline nagu õmblemiseks vaja, mitte otsida, mida õmmelda, et kasutada ära materjal. Jaahh...eks nii see ilmselt ideaalis peakski olema, kuid samas möönis ka too õpetaja ise, et kui ikka väga ilusat kangast näeb ostab selle siiski ehkupeale ära, et küll miskit välja mõtleb... ja mina olen täpselt samasugune. Ühes eelnevas postituses juba kirjutasin, kuidas pärast mitmekuulist noolimist omale kena virsikukarva neljas suunas veniva pitskanga ostsin, kaks meetrit koguni, ning kuidas ma sellele alusmaterjaliks ostetud riidest hoopis topi õmblesin ja just sellest samast kangast tulebki täna juttu. Nimelt ei ole ma algusest peale teadnud, mida ma sest kangast valmis tegema peaksin ja suures osas seetõttu ka ostmisega venitasin, sest veensin ennast, et kui ei tea, mida õmmelda, pole seda järelikult vaja, kuid lõpuks sai ilumeel ikkagi võitu ning nii ta mul nüüd kodus seisabki. Selline siis:

Esimene mõte oli õmmelda pikkade varrukatega pluus, mida siis mõne lihtsa topi peal kanda saaks, sellele mõttele tuli vastumõte, mis oli kindel, et too pluus jääks pidulikuks puhuks liiga tavapäraseks ning igapäevaseks kandmiseks liiga pidulikuks ning ilmselt jääks kappi seisma.
Teine mõte oli ilmselt just see, mis enamiku lugejate peas juba praeguseks hetkeks formuleerunud on: kleit. Juba pikka aega on mulle silma jäänud seesugused pitskleidid, mille alumine läbipaistmatu kiht on korsetilõikeline, kuid läbipaistev pits katab ka dekoltee, miskit sellist:

http://pinterest.com/pin/135530270008209475/

 

http://pinterest.com/pin/135530270008209457/

 

http://pinterest.com/pin/135530270008209461/

või isegi varrukatega:

http://pinterest.com/pin/135530270008209472/

 

http://pinterest.com/pin/135530270008209464/

Sellist kleiti ei taha ma aga tegelikult väga õmmelda, kuna tegemist on minu meelest liiga piduliku rõivaesemega, jah, ma tahaksin sellist kleiti, jah, mulle väga meeldivad sellised kleidid, kuid kus ma seda tegelikult kannaks? Igapäevaseks patseerimiseks oleks ta liiga uhke, samas pidulikke kleite mul praegu just puudu ei ole, nagu olen ka varem kirjutanud ja lihtsalt uut kleiti, isegi ilma mõne mõjuva sündmuseta kappi seisma õmmelda... ei ole nagu väga mõtet vist?
Siis käis korra peast läbi ka idee õmmelda voltidega või kroogitud lai seelik, kuid pargipingil sellisest kangast seelikuga istuda jällegi ei raatsiks ning tegemist oleks taas suhteliselt ebapraktilise rõivaesemega.
Viimaseks leidsin veel ühe pildi kleidist, mis hakkas mulle koheselt meeldima, sest tundub küll väga kaunis, kuid samas mõnusalt argipäeva sobiv, küll aga oleks õmblemise poolest seda pisut keerukam teostada kui eelnevalt kirjeldatud kleite:

http://pinterest.com/pin/135530270008209470/

Veel olen mõelnud ka veidi vabamalt langevate pluuside-toppide peale, kuid need variandid ei ole just parimad juba seetõttu, et sinna sobiks rohkem jäigem ja venimatum pits.
Igaljuhul praegu olen otsustusvõimetu, kõigil variantidel on plusse ja miinuseid ja tahaksin ikkagi omale nii väga midagi sellest nii ilusast kangast õmmelda, seega ootangi teie mõtteid ja arvamusi :)

Aitäh ette,

Aveli :)

Tere! Ma tean, et ei ole ammu kirjutanud ja ilmselt võin selle põhjuseks tuua asjaolu, et mul ei ole tulnud tuju midagi õmmelda või kududa või meisterdada... Tean, et üks selle blogi alustamise mõtteid oligi põhimõte, et see motiveeriks mind leidma aega tegeleda oma armastatud hobiga ka siis kui mul selleks tegelikult väga aega ei ole ja kui oleks lihtsam ja tervislikum lihtsalt voodisse teki alla pugeda ning mõnigi unetund ööpäeva kohta kätte saada selle asemel, et silmad pahupidi õppimise vahepeal kleite ja seelikuid valmis treida, kuid... Praegu pole lihtsalt asi selles, et oleksin alla andnud enda motiveerimise rindel kui nii võib öelda...pigem lihtsalt tunnen, et viimane poolaasta on ses mõttes nii imeline olnud, et olengi tõesti õmmelnud valmis alati ja just siis kõik selle, mida olen õmmelda tahtnud, et praegu tundub see mitteloomine tõelise ja väljateenitud puhkusena. Võtan inspiratsioonikogumiseks veidi aega ning kui siis jälle sõrmeotsad sügelema ja jalatallad kangapoe poole viima hakkavad, võtan kätte niidi ja nõela ning valmistan miskit vahvat ja ilusat ja ma arav, et selle staadiumini ei ole üldse enam palju aega jäänud :D
See kõik aga ei tähenda sugugi seda, et Vahvate asjade logiraamatu seniks soiku jätta kavatseksin, nimelt olen plaaninud nii mõnegi uue rubriigi alustamist ja ka väikest kujunduse muutust, millest kõigest varsti-varsti lähemalt kuulete. Etterutates võin öelda, et mulle meeldib katsetada ;)

Blogivälise elu kohta veel niipalju, et otsustasin eelmise semestri lõpus omale kõrvaleriala võtta ja seega õpin nüüd lisaks suuremas mahus bioloogiale ka geograafiat, nimelt valisin kõrvaleriala moodulid loodusteaduste õpetaja erialast ja seega saan nii natuke geograafia kui natuke õpetaja maitset tunda :)

Lisan siia ühe vahva pildi eelmisest kevadest ka, tegu siis Tartu Jooksumaratoniga (reklaam-reklaam, tulge kindlasti kõik osalema) ja arvan, et see pilt sobib siis ennekõike seetõttu, et ma ei jõua enam üldse kevadet ära oodata ning väike lisaboonus ka: need sinised retuusid pildil õmblesin täitsa ise :)


Mõnusat kevadeootust,

Aveli