Otsi logiraamatust:

Toetab Blogger.

Minust

Minust
Tere, mina olen Aveli. Siin väikeses blogipesas saate näha minu loomingulisi katsetusi õmblemise vallas :)

Hakka lugejaks:

Follow this blog with blogger!

Järgi logiraamatut:



Follow on Bloglovin

Follow Me on Pinterest

Võtan osa...

Spring Race Challenge

Märksõnad

õmblemine ( 68 ) tee ise ( 50 ) pluus ( 33 ) kingitused ( 26 ) inspiratsioon ( 23 ) sport ( 22 ) ilu ( 19 ) aksessuaarid ( 17 ) filosofeerimine ( 17 ) lõiked ( 17 ) meestele ( 17 ) dressid ( 16 ) kleit ( 16 ) seelik ( 12 ) ehted ( 11 ) pildistamine ( 10 ) ümbertegemine ( 10 ) esinemisriided ( 9 ) kangad ( 9 ) püksid ( 9 ) juuksed ( 8 ) kosmeetika ( 8 ) retuusid ( 8 ) T-särk ( 7 ) jõulud ( 7 ) pinterest ( 7 ) suvi ( 7 ) toit ( 7 ) õppimine ( 7 ) kaelakee ( 6 ) kangapoed ( 6 ) blogi ( 5 ) korsett ( 5 ) kott ( 5 ) küüned ( 5 ) küünelakk ( 5 ) õmblusmasin ( 5 ) kudumine ( 4 ) overlok ( 4 ) Kandes omaloomingut ( 3 ) Sedamoodi ( 3 ) Vahvate asjade logiraamat ( 3 ) kujundus ( 3 ) käekett ( 3 ) pesu ( 3 ) pits ( 3 ) sisustus ( 3 ) teksa ( 3 ) Spring race challenge ( 2 ) ebaõnnestumine ( 2 ) isetegija ( 2 ) kangavärv ( 2 ) kikilips ( 2 ) kreem ( 2 ) käevõru ( 2 ) lastele ( 2 ) lips ( 2 ) lõpetamine ( 2 ) mustikad ( 2 ) mänguasjad ( 2 ) parandamine ( 2 ) raha ( 2 ) retsept ( 2 ) salv ( 2 ) sokid ( 2 ) teeme koos ( 2 ) teksased ( 2 ) ujumisriided ( 2 ) villased sokid ( 2 ) õpetus ( 2 ) Andorra ( 1 ) auhind ( 1 ) autosse ( 1 ) bikiinid ( 1 ) denim24.ee ( 1 ) huulepalsam ( 1 ) in English ( 1 ) jakk ( 1 ) juuksehooldus ( 1 ) juuksemask ( 1 ) kompott ( 1 ) krae ( 1 ) käsitsi ( 1 ) lappimine ( 1 ) lihavõtted ( 1 ) muffinid ( 1 ) mäng ( 1 ) pleegitamine ( 1 ) raamatud ( 1 ) rahvarõivad ( 1 ) reis ( 1 ) reklaampostitus ( 1 ) remont ( 1 ) salat ( 1 ) sein ( 1 ) sõrmus ( 1 ) triiksärk ( 1 ) trikoo ( 1 ) vest ( 1 ) voltimine ( 1 ) ümbrik ( 1 )
23 juuni 2014

Spring Race Challenge

Vahepeal lubasin ennast osa võtma ühest väljakutsest, nimelt tuli valmis õmmelda mõned spordiriided ning nende välkudes siis mõnest oma valitud võistlusest või rahvaspordiüritusest osa võtta ja siis "asitõendid" blogisse riputada. Esimesed kaks etappi on tehtud ja nüüd asun siinkohal kolmanda kallale, et aga konkurss on välja kuulutatud inglise keeles, siis mõtlesin erandkorras ka postituse inglise keeles kirja panna. Jutt saab aga ilmselt ülevaatlikult dubleerima minu spordiriiete postituste tekste väikeste võistluskohaste lisadega, seega kui võõrkeel on keeruline, siis tegelikult pole hullu:)

Hi, I'm Aveli from the Logbook of Great Things. I usually don't blog in English but this time I made an exception as this is kind of a special case ;) A few months ago Melissa from Fehr Trade announced the Spring Race Challenge. Every participant had to sew some sports gear and wear their creation to a freely chosen race. The challenge was announced right about the time I started getting really into sewing active wear so I literally jumped when I read that. And now, well, I've made myself some running clothes and I've participated some races so it's about time to show some proof :D

First, on 1. May I ran a 12km race - The 85th Grand Race Round Lake Viljandi -  It's a really tough trail and it was my nineth time taking part. I was so happy that I managed to improve my personal best by 14 minutes - it took me 1.05.24 to complete the race (as someone pointed out - if I had ran just 10 seconds faster, my finishing time would have matched the date, but hey, I think that improving by 14 minutes was alredy a pretty good result this time, no need to cry about those 10 seconds :) ) As this spring and summer have already been and are assumingly going to be quite hectic, I wasn't sure I had an oppurtunity to run another race before the end of the challenge and so I really wanted to wear some of my own made garments, athough the weather was quite cold and I haven't actually sewn anything for the kind of conditions where there is only +4 degrees Celcius. Fourtunately I didn't realize it was that cold until there was a large clock with a thermometer on the 10th kilomeeter so it just felt a little chilly for a tank top at the start, but nothing unbearable and I still decided to wear my Lululemon inspired workout top (used my old sprts bra for making the pattern for the bra part and drafted a pattern myself for the shirt part) and navy shorts from an old Burda pattern (more pictures of the top and the shorts). I didn't get any good pictures from the race as I forgot to take a camera with me so a phone camera and a picture from a website have to do:
https://www.sportfoto.ee/ee-et/p/701081

The other race I participated on 11. May was a 10 km trail run. It was also a race I improved my personal best at - it was the first time I ran 10 km under an hour and my exact result was 0:53:36. Yay! I wore the same navy shorts and a simple running top (pattern drafted from an old tank top, more pictures here):

So that's it! :) I've actually made some more sports gear this year and I've also taken part some more races, but another time, another story...

Aveli
12 juuni 2014

Kollektiivsed stiiliapsakad

Ma ei tea, kas ja kui palju täpselt see siinse blogi teemaga haakub, kuid päris mööda kindlasti ka ei lähe, nimelt tahan ma hinge pealt ära kirjutada midagi, mis juba pikka aega on minu tähelepanu köitnud ja eelmisel laupäeval, enne Tartu laulupidu jälle teravalt silma hakkas, samuti tundub, et nüüd, enne suurt tantsu- ja laulupidu on paslik see teema üles võtta. Ütlen juba ette, et selles postituses hakkan olema hästi kriitiline, aga ei vabanda, sest just sellised mõtted mind valdavad. Aga nüüd siis asja juurde - miks on suuremal osal laulukooridest ja mitte nii suurel osal, kuid siiski ka arvestataval hulgal tantsurühmadest nii koledad riided? Laulukooride puhul mõtlen rõivaid, milles reeglina esinemas käiakse - riided, mis on õmmeldud koorile ühtseks vormiks, siinkohal ei pea ma silmas rahvarõivaid, vaid neid, mis tihti üritavad olla miskisugused stiliseeritud rahvuslikud... asjad või midagi, tantsurühmade puhul räägin rühmadele ühtselt õmmeldud trenniseelikutest, millega tantsijad proovides käivad. Olen juba ammu vaadanud, et siin ja seal on mõni kollektiiv omale ikka erilised jubedused selga õmmelnud, kuid seekordsel Tartu laulupeol jälgisin asja ekstra ning saan siinkohal tuua lausa mitu näidet hirmus kehvadest valikutest. Näiteks nägin mudilaskoori, kelle ühtne rõivastus koosnes rohelistest paksust ruudulisest puuvillasest kangast õmmeldud kummiga seelikutest (lõike poolest lihtsalt kaks nelinurka külgedelt kokku õmmeldud ja siis ülevalt kummiga pussakaks) ja lohmakatest kirjadega T-särkidest - need seelikud olid õudsed, saaksin aru kui selles vanuses (lasteaed, algklassid) neiu sooviks kodus ise omale esimest seelikut õmmelda proovida ja siis ema abiga sellise valmis teeks ning pärast ka uhkusega kannaks - kõik oleks ilus ja müts maha, kuid teha niisugused olematu lõike ja hoiduvusega seelikud teadlikult ja tellitult kogu koorile? Lisaks arvan, et kollektiivi "paraadvormis" võiksid rõivaesemed ikka omavahel kokku sobida - T-särk võib sobida seeliku juurde küll, kui on kena lapselik seelik, näiteks põlveni klošš, kuid kindlasti ei sobinud need 3 numbrit liiga suured särgid antud seelikutega (samas, ma ei kujuta ette, mis nendega üldse sobinud oleks). Samal peol nägin koori, kelle rõivastus oli sõna otseses mõttes kartulikott, millesse pea ja käte jaoks augud sisse lõigatud ning käeauguäärtesse ja allserva sama kanga ühesuunalistest lõngadest 20 cm pikkused narmad jäetud. Minu esimene mõte neide sellistes "kleitides" nähes oli , et kust need Mõhk ja Tölpa nüüd plehku on pannud. Silma jäi veel lugematul hulgal linasest riidest kleite, mis inimeste (enamasti noorte tütarlaste) seljas näisid justkui suvalt ilma mingite suurusmõõtudeta esimese ettejuhtuva lõike järgi õmmeldud - kõige peal ikka mingisugune vöö, et asjal mingigi kuju näiks olevat. Tantsurühmade seelikutega paistab olevat sama lugu, sel korral küll miskit koledat silma ei hakanud, kuid üht-teist olen näinud varem, näiteks sinisest puuvillasest triibukangast seelikud, mis on õmmeldud paanidest nii, et triibud kolmnurkadeks jooksevad (luues umbes põlvepikkusele seelikule väga tobeda kellukese kuju), seelikute allserva on õmmeldud kollane pits ning siia sinna veel kollaseid lindist lipsukesi lisatud - no halloo? Ma saan aru, et ilus ja rahvuslik, aga kas keegi tegelikult vabatahtlikult sellise seelikuga kodust välja ka läheks? Inetuid rühmaseelikuid olen näinud veel ja üldiselt on silma jäänud mõned läbivad jooned:
  • seelikute õmblemiseks valitakse kangas, millest on väga kehv teha midagi hästi lihtsat.  Tihti on kangas jäik ja üldse mitte langev, valik tehakse peamiselt värvi või mustri või põhimõttelise materjali põhjal (triibukangas oma rahvuslikkuse tõttu või linane materjal seepärast, et "linane on suvine ja rahvuslik ja ilus"), arvestamata lõiget.
  • Eelmises punktis mainitud "hästi lihtsa" all pean silmas seda, et reeglina valitakse rühmaseeliku lõikeks midagi, mida on kerge ja kiire õmmelda - umbes midagi sellist nagu esimeses näites toodud kummiga kaks nelinurka või passega A-lõige vmt ja mis pahatihti just valitud kangaga absoluutselt kokku ei lähe
  • Kleite ja seelikuid hakatakse kaunistama kõikvõimalike lisandite ja aksessuaaridega - vööd, lipsukesed, pitsid, erivärvilised kandid. Jah. õiges kohas ja õigel ajal võib erksavärviline lipsuke väga kena olla, kuid kui tegemist on juba niigi suhteliselt kirju kangaga, siis sinna lihtsalt "küll küllale liiga ei tee" põhimõttel pitside ja lipsukeste kuhjamine on lihtsalt klounaad, lisaks need vööd koorikleitidel - kas tõesti need kostüümikunstnikud usuvad, et keegi jääb uskuma, et see vöö on seal lihtsalt stiili jaoks ja mitte selleks, et võimalikult vormitut kleiti natukenegi kleidi moodi välja nägema panna?
Üldiselt tundub, et kollektiivile ühtseid rõivaid õmmeldes mõeldakse pahatihti vaid selle peale, et kõigil oleksid ühtmoodi riided, seda, kas mõni üksikki indiviid neis rõivastes ka kena välja näeb, ei paista vormivalijaid huvitavat - vaadatakse, et oh, kena riie, teeme sellest ühe lihtsa seeliku ja ongi kõik. Ja kui vaadata karmi vanaema pilguga, siis ei ole sellel seelikul ju ka otseselt midagi viga - korrektne, kena pikkusega ja ilusast kangast, kuid - see ei istu hästi... ja viimane peaks minu silmis olema küll esimene asi, mida rõivaeset planeerima hakates vaatama peaks, see, mis värvi asi on, tuleb juba teisejärgulisena, parima istuvuse jaoks valitakse lõige ja siis sellele kohane materjal, mitte ei hakata ägeda kanga järgi mõtlema, et kuidas see nüüd kõige lihtsamini seelikuks saada (eks kanga järgi lõike valimist on tehtud küll, kuid siis tulebki valiku esmaseks kriteeriumiks seada see, mis lõige kangale sobiks, mitte millise lõike järgi kõige lihtsam palju seelikuid õmmelda oleks). Et aga tegelikult on ka päris palju rühmasid, kellel on ilusad ühtmoodi seelikud ning ka omajagu koore, kelle kleidikesed kenad on ning et minu kriitika oleks ikka konstruktiivne ja mitte lihtsalt vingumine, panen nüüd kirja mõned soovitused ja ka positiivsed näited, mis võivad kollektiivile rõivaid planeerides kasuks tulla:
  • Soovides kasutada võimalikult lihtsat lõiget, tuleks kangas valida hea langevusega - läbipaistmatu šifoon või lükra näiteks, hästi langev kangas ei ole istuvuse ja keha järgivuse suhtes nii nõudlik kui jäik puuvill või linane ja seega näeb see suurema tõenäosusega hea välja. Mõnel puhul on kena ka jäigem kangas, kuid nagu juba öeldud, peab see sel juhul olema kindlasti lõikega kooskõlas - jäigast kangast jääks ilus näiteks lühike A-lõikeline kleidike (sobiks hästi mudilaskoorile) või passega puusakondil istuv poolde reide poolklošš.
  • Kui on kindel soov teha seelikud viimasel ajal väga populaarseks saanud puuvillast triibukangast, tuleb eelmise punkti viimast lauset eriti silmas pidada. Ilusaim poetriibukangast seelik, mida mina näinud olen oli just seesugune imelühike passega poolklošš, millel lõike tõttu triibud diagonaalis jooksid - kordades kenam kui kõiksugu jäigad põlveni kolmnurkadega kellukesed. Triibukangast oleks kena ka voltidega seelik, inspireerituna rahvarõivaist.
  • Rühmaseeliku lõikeks soovitan ratasklošši, passega või passeta, see on juba enda valik - langeb ilusti, võimaldab liikuvust ja õige kanga korral (!) näeb väga hea välja, langevast kangast jääks kena ka hõlmikseelik. Ilus rühmaseelik oli näiteks minu vanal tantsurühmal - šifoonist ratasklošš, samuti on minu meelest väga kenad lihtsad mustast lükrast rataskloššseelikud, mille on omale rühmaseelikuks võtnud päris mitmed kollektiivid - selline seelik sobib pea iga kehakujuga ning näeb täitsa kena välja ka lihtsa T-särgiga, samas kui lukuga seelikud rohkem nagu midagi soliidsemat ülemisse otsa nõuaks.
  • Kooride kleidikeste-pihikseelikute puhul võiks linase asemel materjalina kasutada kostüümiriiet. Linased rõivad võivad välja näha küll väga kenad, kuid kui tegemist on massõmblemisega eesmärgiga teha midagi, mis kõigi seljas ühtmoodi hea välja näeks, on suurem tõenäosus, et kleidikeste valmides tundub nagu kogu seltskond kannaks kartulikotte. Kostüümiriie seevastu langeb kenasti ja on piisavalt tugev, et sellest ka näiteks kleite-pihikseelikuid teha - värvid võib ju valida samuti heledad, nagu enamasti linastegi puhul, ning soovi korral saab ka mõne kena tikandi peale teha.
  • Rõivasteks tasuks valida miski, mis on funktsionaalne - kui on teada, et mudilaskoor käib ilmselt kõigis proovides ja ka laval tossudega, võiks ju neile põlvini seelikute asemel lühikesed püksid õmmelda või kui on teada, et laulupeol peab ka rongkäigus marssima, ei maksa lauljate seelikuid teha liiga kitsaid.
Muidugi on erinevaid seelikulõikeid kõvasti rohkem kui siin postituses välja tõin, samuti on hoopis rohkem erinevaid kangatüüpe ning kindlasti ei väida ma, et ükski jäigast kangast seelik mitte kunagi kellegi seljas ilus välja ei näe või et kõik langevast kangast seelikud alati näevad - lõikeid on mustmiljon, kehatüüpe on mustmiljon ja erinevaid kangaid on mustmiljon ning küll igaüks oskab sealt endale sobiva leida, küll aga läheb keerukaks kui tuleb leida miskit, mis kõigile sobib ja kollektiivile trennirõivaid õmmeldes on just vaja midagi sellist, usun, et siinkohal lähevad minu tähelepanekud küll asja ette.

Aveli

P.S. Ma ei mõelnud midagi pahaga, lihtsalt tundsin, et tegemist on sellise asjaga, mille puhul väike läbimõtlemine saaks anda juba märgatavalt parema tulemuse ja et seda läbimõtlemist ärgitada, tulebki natuke kriitikat teha.
06 juuni 2014

Minu esimene katsetus juhendi järgi õmblemisel - langev topp

Sain lõpuks vägitükiga hakkama ja õmblesin midagi - pluusi - lõike ja, mis põhiline, täpselt lõikega kaasas olnud juhiste järgi. Ausõna, see oli esimene kord kui üldse juhiseid vaadanud olen, tavaliselt joonistan lõike maha ja jätkan juba oma loogika järgi, põhiliselt vist seetõttu, et nii on mind õmblema õpetatud ja ausalt öeldes ma isegi ei teadnud varem täpselt, mida need juhised, mis sinna juurde käivad endast täpselt kujutavad või kuidas saab nii spetsiifiline asi nagu millegi õmblemine kuidagi üldse mingite sõnaliste juhistega seletatud olla... Et aga pidevalt ja igal pool (vähemalt enamikus teistes õmblusblogides) tundub see juhiste järgi õmblemine nii tavaline ja isegi ainumõeldav olevat ning kuigi enamikel puhkudel kehitan õlgu ja mõtlen, et mida siin küll õpetuses kirjas võiks olla, paneb mind aeg-ajalt siiski imestama, kuidas üldiselt üpriski algajal tasemel näivad õmblejad saavad õpetuste abiga hakkama seesuguste suurte kunsttükkidega, millega mina, küll mingil määral õmblemast õppinuna, täitsa jänni jääks. Näiteks poleks mul õrna aimugi, kuidas õmmelda voodriga jakki või teksaspükse (niisugusi needitud ja läbi tepitud, nagu poe omad on), kui mulle antaks kätte ainult lõige. Ja see viimane ongi põhjuseks, miks ma selliseid asju kunagi ei õmble. Sest ma ei oska, kuigi vahel hirmsasti tahaks osata. Ja tegelikult tähendab see "ei oska" lihtsalt seda, et ma ei ole kunagi näinud õmblemist asjana, mida saaks kirja pandud õpetuste järgi õppida ning noid kirja pandud õpetusi olen alati (neid tegelikult kunagi lugemata), pidanud lihtsalt mingiteks üldsõnalisteks juhisteks, mis eeldavad, et töö käik ja -võtted on tegijale nagunii teada ja kujutanud ette, et seal seisab lihtsalt midagi sellist nagu "õmble kokku see ja see tükk, viimistle kaelakaar lõikekohase kandiga ja palista alläär" ehk siis olen alati arvanud, et seda, mis on lõikekohane kant ja kuidas palistada alläärt, peab ise teadma nagunii ja kui seda juba teada, siis ei olegi mõtet juhiseid lugeda ning kui tegemist on nii keerulise lõikega, mille tegemisel oma peaga nii või naa jänni jääks... noh, siis ei oleks selle juures abi ka juhiste lugemisest. Aga nagu juba öeldud, hakkas mu huvi kasvama, kui nägin järjest algajate valmisvuristatud bleisereid ja talvemantleid, kõigil kommentaariks juures ikka see, kas üks või teine töö osa oli õpetuses hästi kirjeldatud või jäi midagi arusaamatuks ning hakkaski tunduma, et järelikult peavad need õpetused ikka ühed võluvitsad olema ja ehk tõesti võiks lihtsalt asja käsile võttes ja juhendisse süvenedes ka mina rätsepaprojektidega hakkama saada. Päris suurt õmblustööd ma esimeseks katsetuseks küll ette ei võtnud, kuid kuna olin juba üsna ammu silma peale pannud sellele Burda lõikele, kuid mille valmistegemiseni polnud jõudnud just seetõttu, et kahtlesin, kas saan hakkama kõikide servade ilusa viimistlemisega - on ju antud pluusil ees lõhik ning materjalgi üpris õhuke ning peaaegu läbipaistev, kus iga möödalask hästi paistma jääb, otsustasin, et teen proovi, juhistega. Minu üllatuseks oli ajakirjas töö käik detailselt kirjeldatud: mida, kust, kuidas ja millal õmmelda, kui pikad tükid kantideks lõigata jne. Ja valmis mu pluusikene saigi ning samuti said meelde tuletatud mitmed kantimistehnikad, mille ikka päris ära unustanud olin, nii ära unustanud, et neid oma peaga õmmeldes pea kunagi ei kasuta (mistõttu ka vahel hätta kipun jääma) - super! Kindlasti hakkan nüüd lõikeid hoopis teise pilguga vaatama ja kuigi olen päris kindel, et enamiku õmblustööde puhul ma ka edaspidi juhiseid ei loe, on nii hea tunne teada, et neist võib tõesti abi olla ja kui tuju tuleb, saaksin nende järgi toimides ilmselt isegi voodriga bleiseriga hakkama! :)

Aga nüüd siis minu pluus, ühe pisikese kohanduse lõikele siiski tegin, nimelt on pluusil krookeid nii ees kui tagaküljel oma kolme sentimeetri jagu vähem kui peaks, kuna minu kangas (Kangadžunglist pärit sünteetiline šifoon), osutus kitsamaks kui lõikes nõutud, kuid üldiselt tundub, et väljanägemisele see pisike muudatus suurt karuteenet õnneks ei teinud.






Aveli :)

P.S. Üheks minu suurimaks veaks on alati olnud inimese (peamiselt siis iseenda) õppimisvõime alahindamine. Näiteks olen veendunud, et ma ei saaks kunagi hakkama oma firma tegemisega, sest ma lihtsalt ei tea, kust otsast alustada ja ei tea isegi seda, kust ja kuidas selle kohta infot otsima hakata, sama mentaliteet käib kaasas tuhande ja ühe teise tegevusega (arvutivärgenduse tundmine, bridžimängust arusaamine, hip-hop stiilis tantsimine, voodriga asjade õmblemine...), mida ma enda meelest ei oska ja kunagi oskama ei saa - mulle ei jõua lihtsalt kohale, kui keegi väidab, et kui tahab, siis saab kõigega hakkama - no kuidas? Kust sa alustad millegi sellisega, mille kohta teadmised on ümmargune null, minu kompleksiks on küll see, et ma ei saa millegagi hakkama, vähemalt mitte millegi sellisega, mida ma juba ei oska... Veider ja pärssiv mõtteviis, ma tean, aga ma lihtsalt ei saa sellest kuidagimoodi üle. Seekordne väike iseseisev õppimine aitas loodetavasti vähemalt natuke selle seesmise valeuskumuse seljatamisele kaasa.
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...