Kompressioonitüüpi spordirinnahoidja. Lõike tegin ise, eeskujuks võtsin ühe olemasoleva Nike rinnaka, mida siis natuke kohandasin, voodri juures kasutasin juba
varemkirjeldatud võrklükra nippi. Supermõnus ja mugav, ainsaks miinuseks asja juures on see, et kuna mul ei olnud piisavalt voodrimaterjali, et mõlemad kihid õigetes suundades tervelt välja lõigata, pidin ühele voodrikihile ette keskele pikisuunas ning ka õlgade juurde õmblused tegema - mugavust see ei mõjuta, kuid kahjuks kumavad õmblused aimatavalt pealiskangast siiski natuke läbi, mis ei ole just kõige kenam kui väga tähelepanelikult vaadata, samas ehk kui ei teaks, siis ei paneks tähelegi? :) Servad ja õmblused viimistlesin kollase kummikandiga.
Siinkohal tuli mul veel üks mõte. Kuna olen mitmeid kordi maininud, et võtan lõike mõne olemasoleva rõivaeseme pealt, siis mõtlesin natuke seletada, kuidas see seesuguste lihtsate, varrukateta, esemete puhul täpsemalt käib, sest ilmselt neile, kes õmblemisega alles algust teevad ja varem ise valmiseseme pealt lõiget teha proovinud ei ole, tuleks seesugune oskus kindlasti kasuks.
Pildid pole küll just kõige kvaliteetsemad, kuna tegutsedes oli mul kasutada vaid 2 megapiksline telefonikaamera, kuid töö käigust arusaamiseks on nad illustratiivsed küll :) ...loodetavasti...
Igatahes, eelnevalt näidatud spordirinnahoidja tarvis võtsin aluseks sellise poerinnaka:
Nagu näha, ei olegi tegemist tegelikult kõige lihtsamat sorti esemega, kuna küljeõmblused ei ole just täpselt külgedel ja ka õlaõmblused on pigem omadega selja taga kui õla peal, kuid tegelikult ei ole see üldse väga oluline. Selleks, et selle konkreetse rõivaeseme lõige kätte saada, tuleb ta esmalt "pikuti" lapikuks voltida, pikuti all mõtlen seda, et kui eelneval pildil lebab topp justkui lapiti voldituna, siis pikuti oleks ta siis kui küljeõmblused on üksteise peal kohakuti ning murdejooned tekivad esiosa ning seljaosa keskjoontele:
Siitmaalt hakkab asi juba natuke lõiget meenutama, kuid selleks, et kogu kupatus korralikult paberile saada, on vaja esmalt valida, kumb, kas esiosa või seljaosa lõige võetakse esimesena ning seejärel valitud pool korralikult ja venitamata, oma loomulikus suunas, nööpnõeltega paberile kinnitada (teine pool võib selle käigus jääda kiskuma või lokkima või üldse kuidagi ebamugavalt hoidma, kuid sellele ei maksa tähelepanu pöörata), parem on lõige sättida paberi nurka või serva, nii on keskjooneks (ja loodetavasti ka alaservaks) sirge joon juba olemas ning seda ei pea ise joonistama hakkama:
Nüüd jääbki üle vaid mööda rõivaeseme servi paberile jooned tõmmata (samuti külje- ja õlaõmbluste juurest, voltides õmblust mööda hetkel mittejoonistatava osa joonistatava peale). Esiosa lõike jaoks tuleb korrata eelnevaid samme kinnitades vastavalt teise osa esemest nööpnõeltega paberile.
Ja ongi valmis! Õmblemisel lisada vajalikesse kohtadesse õmblusvarud ning soovi korral saab sellist baaslõiget loendamatutel erinevatel moodustel ümber kohandada. Ma tean, et kõiksugu uhkeid pidutualettide ja triiksärkide lõikeid päris niisuguse tehnikaga kätte ei saa, kuid lihtsamad särgid-kleidikesed saab ilusti tehtud. Varrukatega esemetega on keerulisem, kuid üldjoontes kui hästi läheb, saab ka nende lõiked kätte ;) Edukat katsetamist!
Aveli
