Otsi logiraamatust:

Toetab Blogger.

Minust

Minust
Tere, mina olen Aveli. Siin väikeses blogipesas saate näha minu loomingulisi katsetusi õmblemise vallas :)

Hakka lugejaks:

Follow this blog with blogger!

Järgi logiraamatut:



Follow on Bloglovin

Follow Me on Pinterest

Võtan osa...

Spring Race Challenge

Märksõnad

õmblemine ( 68 ) tee ise ( 50 ) pluus ( 33 ) kingitused ( 26 ) inspiratsioon ( 23 ) sport ( 22 ) ilu ( 19 ) aksessuaarid ( 17 ) filosofeerimine ( 17 ) lõiked ( 17 ) meestele ( 17 ) dressid ( 16 ) kleit ( 16 ) seelik ( 12 ) ehted ( 11 ) pildistamine ( 10 ) ümbertegemine ( 10 ) esinemisriided ( 9 ) kangad ( 9 ) püksid ( 9 ) juuksed ( 8 ) kosmeetika ( 8 ) retuusid ( 8 ) T-särk ( 7 ) jõulud ( 7 ) pinterest ( 7 ) suvi ( 7 ) toit ( 7 ) õppimine ( 7 ) kaelakee ( 6 ) kangapoed ( 6 ) blogi ( 5 ) korsett ( 5 ) kott ( 5 ) küüned ( 5 ) küünelakk ( 5 ) õmblusmasin ( 5 ) kudumine ( 4 ) overlok ( 4 ) Kandes omaloomingut ( 3 ) Sedamoodi ( 3 ) Vahvate asjade logiraamat ( 3 ) kujundus ( 3 ) käekett ( 3 ) pesu ( 3 ) pits ( 3 ) sisustus ( 3 ) teksa ( 3 ) Spring race challenge ( 2 ) ebaõnnestumine ( 2 ) isetegija ( 2 ) kangavärv ( 2 ) kikilips ( 2 ) kreem ( 2 ) käevõru ( 2 ) lastele ( 2 ) lips ( 2 ) lõpetamine ( 2 ) mustikad ( 2 ) mänguasjad ( 2 ) parandamine ( 2 ) raha ( 2 ) retsept ( 2 ) salv ( 2 ) sokid ( 2 ) teeme koos ( 2 ) teksased ( 2 ) ujumisriided ( 2 ) villased sokid ( 2 ) õpetus ( 2 ) Andorra ( 1 ) auhind ( 1 ) autosse ( 1 ) bikiinid ( 1 ) denim24.ee ( 1 ) huulepalsam ( 1 ) in English ( 1 ) jakk ( 1 ) juuksehooldus ( 1 ) juuksemask ( 1 ) kompott ( 1 ) krae ( 1 ) käsitsi ( 1 ) lappimine ( 1 ) lihavõtted ( 1 ) muffinid ( 1 ) mäng ( 1 ) pleegitamine ( 1 ) raamatud ( 1 ) rahvarõivad ( 1 ) reis ( 1 ) reklaampostitus ( 1 ) remont ( 1 ) salat ( 1 ) sein ( 1 ) sõrmus ( 1 ) triiksärk ( 1 ) trikoo ( 1 ) vest ( 1 ) voltimine ( 1 ) ümbrik ( 1 )
27 märts 2015

Abakhaniseiklused

Käisin täna Abakhanis. No teate ju küll, et nad Facebookis suurelt kuulutasid, et Riia tänava poel on sünnipäev ja päevasel ajal on kogu kaup 10% soodsam ja pärast kella kuut koguni 25%. Kuna see pood jääb mulle koolist koju tulles iga päev teepeale, siis aeg-ajalt olen sealt ikka läbi astunud, kuigi midagi eriti silma jäänud pole enam ammu, peaasjalikult seetõttu polnud mul väga plaanis ka täna vaatamata soodukale sinna minna, aga eile hakkasin ekspromptemotsiooni ajel oma esinemiskostüümi istuvamaks tuunima ja avastasin, et tarvilikku kummipaela oli mu varudes piisavalt ainult ühe sääre jagu ja seega mõtlesingi pärast kooli läbi astuda. Muidugi vaatasin siis ka muu pakutava üle ja endalegi üllatuslikult jäi mulle silma üks linane kangas. See oli niinii ilus, et oleksin ta peaaegu kohe ära ostnud - valgel põhjal sinine lillemuster, just selline, nagu vanaaegsed teeserviisid või mõne üle-eelmisest sajandist pärit majapidamise soemüür. Kuna aga mul tuli parasjagu enne kui emotsioonide ajel juba kangast lõigata oleksin lasknud meelde, et õhtupoole saaks ju palju odavamalt, jätsingi rulli sinnapaika ja tegelikult mõtlesin sisimas, et äkki õhtuks läheb ostutuhin üle ka, ongi parem, raha jääb alles ning üldiselt mulle ei meeldigi osta kangast nii, et pole kindlat plaani, mida sellest õmmelda, sest nii tuleb see asi ikka kuidagi punnitatud. Igatahes, ostsin siis oma kummijupi ära ja tulin koju ja asusin Pinterestis surfama, et leida midagigi, mida sellisest kangast teha tahaksin, eelkõige mõtlesin siis pluusidele või kleitidele, sest seelik... mehh, linasest saab peaasjalikult selliseid soliidseid korraliku tüdruku A-lõikelisi seelikuid, mida ma kohe üldse teha ei tahtnud. Veetsin seal siis omajagu aega kuni lõpuks jäin kaaluma kahe variandi vahel, esiteks midagi sellist:

https://www.pinterest.com/pin/145522631679474294/
Aga samas polnud see ikkagi nagu päris SEE, sest tundus ka kuidagi selline ainult hästi kindlat stiili eeldavat (no et mingit jakki/bleiserit peale ei kannata, käekott ka väga juurde ei sobi ja kõrgete kontsadega mõjub üldse natuke liiga öösärgina jne (või vähemalt need emotsioonid mulle esimesena pähe lõid, kuigi mingite tingimuste puhul meeldiks sarnane särgilaadne kleit mulle väga)
Teiseks variandiks oli selline rannalikum ja plikalikum versioon, pildina midagi sellist:

https://www.pinterest.com/pin/135530270012607426/
 Muidugi mõtlesin, et viimase variandi jaoks on linane ehk pisut liiga jäik, aga no ega ta nüüd nii langev tegumood ka ei ole ja samas mulle eriti sellised "tüüpilised" linased kleidid ei meeldigi (no teate ju küll, sellised lohmakad ja tikandiga ja "rahvuslikud", mis tegelikkuses mõjuvad lihtsalt imelikuna, aga mida sellele vaatamata igal pool laatadel usinalt müügiks pakutakse). Igatahes, asusin mina siis sutsuke enne seitset rattaga kodust minema, et oma lõpuks osta otsustatud kangas 25 prossa soodsamalt kätte saada ja mida ma avastan kohale jõudes - seda kangast ei olnud enam.
Kuna rahvast oli murdu, siis esialgu lootsin, et ehk on keegi teine huviline lihtsalt rulli kaenlasse haaranud ja mõnda aega oodates saan ehk ikka jaole, aga kui ikka 15 minuti möödudes minu kangast kuskilt välja ei ilmunud, siis (ilmselt ei pea ma mainimagi, et selle aja jooksul käisin seda lauanurka, kus rull varem pesitses oma 5 korda läbi sobramas, et äkki jäi ta mul kahe silma vahele ja läbi sobrasin ka kõik teised lauanurgad, et ehk on suures saginas ta kuhugi mujale kaduma läinud) tuli nentida, et mida pole seda pole ja tunnistada end kaotajaks. Käisin siis veel natuke aega seal poes õnnetu näoga ringi ja ei osanud suurt midagi teha, hommikul ma ju veel ei teadnudki, mida sellest riidest teha ja siis poleks olnud eriti lugu kui ta näiteks mu nina alt ära oleks ostetud, aga kui olin ikka tunde plaaninud ja kavandanud ja ideid otsinud ja see kleit oli mul no nii-nii käeulatuses, siis tegi ikka pahaseks küll. Oma sihitute tuiamistega jõudsin lõpuks sobrama kunstsiidide laua juurde (ja siinkohal pean vist ära mainima, et mulle absoluutselt ei meeldi need lillemustrilised/digiprindihõngulised sel hooajal hirmsasti moes olevad kangad, mida millegipärast just viimasel ajal ka kõik kangapoed täis on, jätavad kuidagi sellise slaaviliku ja odava mulje... või on asi lihtsalt minus... midagi sellist mõtlen), igatahes seal koledamustriliste siidide hunnikus ringi vaadates sattus mu pilk kõige all olevale kangarullile, mis oli valgel põhjal sinise mustriga tugevamat sorti kunstsiid ja mis mingil vähesel määral meenutas mulle seda sama linast, millest just ilma olin jäänud. Mõtlemisaega ma eriti ei võtnud, kamoon, mul oli ju vaja see kleit valmis teha, mida päev otsa kavandanud olin ja nii ma juba omadega lõikama suundusingi, ise küll arvutades, et selle kanga hind soodusega tuleb umbes sama kallis kui ihaldatud linase oma ilma sooduseta, aga nojah. Ma juba olen kord selline, et üldiselt võin ikka igasuguste asjade juurest minema jalutada ja otsustada, et "mul ju tegelikult ei ole seda vaja" (ja pärast võib välja tulla, et kahetsen hirmsasti ja ikkagi vot oli vaja), aga kui ma olen omale võtnud vastu otsuse midagi osta (mis ka võib pikema mõtlemise peale ebavajalikuks osutuda), siis ilma selleta ma ikka naljalt jääda ei kannata. Aga eks ma siis ostsin selle siidikanga ära ja natuke sinist kantpaela ka, sest ma tõesti ei viitsi kangast kantidega seekord mässama hakata ja selline ta nüüd on:
(jalgu võite mustri mõõtkavana võtta, mobiilifoto, nagunii). Annan endale tegelikult täitsa aru, et ilmselt sellise lõikega kleiti on niisugusest langevamast kangast paremgi õmmelda, aga ikkagi, ma ju tahtsin seda teist kangast! Ja ma olen isegi juba läbi mõelnud, kui vihaseks on mul plaan saada kui ma näiteks esmaspäeval sealt samast poest läbi peaks minema ja avastama, et see kangarull ikkagi on alles ja oli lihtsalt kuskile valesse kohta, kust mina otsida ei osanud, ära asetatud (jah, see, et ma selliseid asju läbi mõtlen, tundub mulle endale ka imelik juba). Igatahes, kleit tuleb, varsti ja ilmselt käsitsi õmmeldud, sest ma ei viitsi oodata kui Jüris selle õmblustöö teostamiseks aega saan, parem hakkan siin pihta ja küll ta tuleb. Tegelikult üks kena kraega pluus on juba tulnud, täitsa nullist täitsa käsitsi ja täitsa vinge lõpptulemusega, aga nii, nagu mul pole siin õmblusmasinat, pole mul siin ka fotograafi, mis tähendab, et pilte ma pluusikesest veel jagada ei saa. Materjali võin küll näidata, nimelt sai ta valmis vuristatud (kas käsitsi õmblemise kohta on nii üldse kohane öelda?), kahest Kaubamajast pärit siidisallist, sellistest siis täpsemalt:

Aga no, eks täpsem saamislugu tuleb siis kui pildid ka juurde tekivad ning lisaks on veel näidata üht trenniriietust, aga selleks oleks üldse natuke avaramaid pildistamisvõimalusi vaja ja kuna õues on ilm nii, nagu on ja tantsusaali mul piltide tegemiseks ka niisamuti tagataskust võtta ei ole, siis sellega peab veel veits kauem ootama. Samas olen ma aru saanud, et tegelikult peaks asja õmblusloo ikka suht kohe kirja panema kui töö valmis saab, sest pärast lähevad need võlud ja valud ikka meelest ära ning peale piltide näitamise nagu suurt öelda ei oskagi, näiteks on mul veel näitamata isegi üks eelmise suve suurprojekt, millega alguses viivitasin piltide tõttu, siis postitamisegraafiku ühtlasema jaotamise tõttu ja nüüd lihtsalt ei oska ennast sundida asju algusest peale tõetruult kirja panema ja samas tunnen, et lihtsalt pildipostitusena oleks tegemist justkui oma töö alavääristamisena (või no, ma ju nägin nii palju vaeva, kuidas ma siis ometigi panen lihtsalt pildid ja ütlen, et vaadake kui ilusa asja ma tegin, kui see vähegi kellelegi kuidagi loogiline tundub...), no näidatud ta ükskord ikka saab, selle pärast muretsema ei pea, aga millal täpselt, vot seda ma küll öelda ei oska. Muuseas olen avastanud ka seda, et suve tulekuga aktiviseerun alati õmblemislainel, sest kes ikka talvel neid omatehtud asju kannab (või täpsemalt, kes ikka talveriideid õmmelda tahab, hahaa :D ), ühesõnaga, varsti tuleb kleidike, sinakas veidike :)

Aveli

P.S. Kangast ilmajäämisele tagatipuks oleksin Abakhanist äärepealt jala koju kõndinud ja ratta uksetaga lambiposti külge lukku jätnud, olin omadega juba peaaegu Kaubamaja juures kui tuli meelde, et kaherattalise sõbraga ju koos poodi tulime.
10 veebruar 2015

Villased sokid

Sokid kudusin! Kingituseks. Hästi lihtsad ja labases koes, aga ikkagi villased, soojad ja rõõmsavärvilised, seega olen rahul. Päkaosa kokkuvõtmine jäi kahjuks küll natuke auklik ja sellel on ka väga proosaline põhjus (lisaks sellele, et ma äkki ilmselt oma kudumisvilumusega natuke tööd peaks tegema või nii...khmkhmkhm... ei, tegelikult pean ennast varrastega ümber käimisel üpris osavaks) - esimest korda elus valisin tegelikult ka sellise vardanumbri, mis lõngatokil kirjas oli. Kuna olen üldiselt tiheda koe fänn, siis koon alati pisut peenemate varrastega, no kui lõngal on kirjas, et varras 4-5, siis minul on sokki või kinnast nii 2,5-tega jube hea ja vahva teha, hea soe jääb ka. Seekord mõtlesin aga, et ei viitsi, sest peenemate varrastega läheb ju kudumiseks ka kauem aega ja võtsin umbes-täpselt sama jämedad vardad, nagu nõutud oli, lisaks kahtlustasin, et peenematega tehes ei pruugi lõnga jätkuda. Ja tulemus? No üldiselt täitsa normaalne, sutsu pehmem, kui minu maitse järgi olema peaks, aga tegelikult täitsa kobe, kui ainult need varbaosas kahe silmuse kokkukudumise tagajärjel paistma jäänud augukesed nii märgatavad ei oleks... Kannad improviseerisin jälle, kui võib nimetada improviseerimiseks seda, et ma küll kunagi kooliajal olen seda õppinud ja lisaks veel korduvalt ema käest üle küsinud, aga kui teha tuleb, siis ikka õieti ei mäleta ja panen puusalt, aga no, kanna moodi näevad välja, seega väga võssa vast ei lähe ka nii :) Ainuke jama on sellega, et kui tuleb hakata pärast kanna valmiskudumist sokki külgedelt kokku võtma, siis millegipärast ühel küljel jääb see kokkuvõturida hästi ilus ja tekib kuidagi selline silmuserida sinna peale, aga teiselpool kipub koledalt auklikuks venima ja nagu pahupidine jääma... Proovisin siis järgmisel paaril mingit ületõstmissilmust selle koha peal, aga sellega oli asi veel kohutavam, siis pakkus emme, et äkki saaks selle rea ilusaks kui teeks pahmpidise silmuse kokku kududes, aga seda ma pole veel proovida jõudnud. Selles mõttes, et... ega neil niiviisi ka midagi viga ei ole ja normaalkauguselt vaadates pole arugi saada, et mingi asi nõksuke valesti oleks, aga lähedalt uurides-puurides ei ole ikka selline ilus rida, nagu müürivahetänavatädidel, samas tundub mulle, et see peab mingi imelihtne nõks olema, kuidas see silmus seal teistmoodi kokku võtta tuleb, aga ma lihtsalt ise ei tule kunagi parajal ajal selle peale :D Aga no ühe lihtsa siniroosa sokipaari kohta on siin nüüd küll juttu rohkem kui rubla eest, seega näitan pilte ka:



Aveli :)
29 jaanuar 2015

Ehetest - autorilooming vs konveierkaup

https://www.etsy.com/listing/186218051/save-on-this-set-unique-branch-and?ref=related-1
Tänane teema ei ole üldse väga minu isetegemisega seotud, samas autoriloominguga küll, sattusin lihtsalt ükspäev Pinterestis surfates pooljuhuslikult ühele seesugusele buzzfeedi artiklile, kus oli välja toodud 65 veidi ehk ebatraditsioonilist kihlasõrmust. Abielluma hakata mul lähiajal plaanis ei ole ja seega ei maksa asjaolust, et käsitlen siin kirjutises just kihlasõrmuseid suurt numbrit teha, kuna tegelikult kirjutan kogu seda juttu kõiksuguseid väärismaterjalidest ehteid silmas pidades ja minu hämmastuse tõid seekord esile just sõrmused. Pealegi, miks tituleeritakse iga kiviga sõrmus kohe kihlasõrmuseks? Mina kannan küll ka uhkeid sõrmuseid (ja isegi kihlasõrmuse sõrmes kusjuures) täitsa ilma kihlatud olemata ja enda meelest olen ikka pagana ilus niimoodi :D Ühesõnaga, vahet pole, kas tegemist on sõrmuse või kaelakeega, põhimõte jääb samaks ja asja juurde ma nüüd siis jõuangi. Tegin siis mina kui kunstnikuehete austaja eelpoolmainitud artikli põnevusega jahti, kerisin ilusaid sõrmuseid arvutiekraanilt läbi ja vaat et üle ühe ohhetasin ja ahhetasin, et kui äge. Jõudsin artikli lõppu ning mõtlesin, et vaatan siis ka kommentaare natuke. Muidugi eeldasin ja ootasin, et inimesed on seal ehk välja toonud, milline sõrmus neile kõige rohkem meeldis või nagu mina - ohhetanud ja ahhetanud lihtsalt, et kui ilusad need on. Suur oli aga mu üllatus kui kõige rohkem püstisi pöidlaid saanutena vaatasid mulle vastu kommentaarid a'la "oleksin võinud juba guugeldada "käsitsitehtud sõrmuseid"", "näevad välja veel odavamad kui kostüümipoes", "enamik neist on päris koledad", "kas kodus tehtud ehteid keegi üldse ostab?", "näeb välja suht kirbuturu kaup" jne. Nii palju kui üldse alla kerida jõudsin, nägin ühte kommentaari, kus keegi ütles, et talle mõni konkreetne sõrmus meeldis, ülejäänud näitasid kõik väga konkreetselt autoriehete (okei, ma usun, et enamik neist ei ole siiski ainueksemplarid ja seega mitte just klassikalises mõistes autoriehted, kuid disainerehted siiski), vastast põlgust. Noooh, kuna mul paar lähedast pereliiget on kõrgemalt haritud ehtekunstnikud-kullassepad ja selles vallas aktiivselt tegevad, võib mu arvamuspilt muidugi sünnist saati pisut kallutatud või hoopis vildakaks kasvatatud olla, aga minu meelest on igati loogiline ja normaalne, et kunstniku käsitsi loodud ehe on hoopis väärtuslikum, ilusam ja ka kallim kui juveelipoes müüdav masstoodang, kuigi mõlemad on nad ühtmoodi väärismetallidest ja -kividest kokku pandud. Kihlasõrmused kihlasõrmusteks, eks need ameeriklased on sellega natuke hulluks ka läinud, aga vahet pole, millisest ehteartiklist jutt käib, ma ei suuda mõista inimest, kes põhimõtteliselt eelistab kunstniku loodule masinatoodangut (eeldusel, et jutt käib inimesest, kellele kummagi enesele lubamine rahaliselt probleemiks ei ole), liiatigi on mulle ammu juba tundunud just need ameeriklannade miljoni teemantiga unistustesõrmused ikka eriti koledate ja välimuse poolest odavatena (totaalne Expressionsi kaup, juhul kui ei teaks, et tegemist on päris teemantitega). Aga et oleks ka aru saada, millest räägin, siis siia midagi, mis pole hoopiski minu teetassike ehk siis minu subjektiivse arvamuse kohaselt suhteliselt odava välimusega "traditsioonilised" sõrmused:

http://www.pinterest.com/pin/347621664961852163/


http://www.pinterest.com/pin/389139224026479261/


http://www.pinterest.com/pin/281826889156630984/


http://www.pinterest.com/pin/485966616013780022/
No on ju? Okei, see viimane on juba täitsa enam-vähem, aga siiski, just see, et seda blingi igale poole topitakse...? Sellistest harjumuspärasematest sõrmustest on minu maitsele vast ainukesed vastuvõetavad variandid sellised lihtsamad, no et üks kivi ja hästi harilik rõngas a'la midagi sellist:

http://www.pinterest.com/pin/230457705903831519/


http://www.pinterest.com/pin/42643527691249051/
Aga siiski, eeltoodud kaks sõrmust on küll kenad, aga na ei võistle mitte mingil moel autoriloominguga ja nüüd toon siia paar sõrmust, just sellest samast artiklist, kus enamiku kommentaatorite meelest ainult karnevaliehteid näidatud oli:


https://www.etsy.com/listing/175203779/swiss-blue-topaz-trillion-sterling?utm_source=OpenGraph&utm_medium=PageTools&utm_campaign=Share


https://www.etsy.com/listing/172637784/hammered-white-gold-ring-with-prehnite


http://www.barneys.com/on/demandware.store/Sites-BNY-Site/default/Product-Show?pid=00505032561562&cgid=womens-rings&index=10

allikas

Ma ju ütlen, to die for, absoluutselt ilusamad kui eeltoodud konveierikaup! Okei, ma ju tegelikult tean, et ilu on vaataja silmades ja maitse asi (ütles kukk ja nokkis tatti), ning mind tegelikult absoluutselt ei morjenda see, kui mõnele marile või katile meeldib just niisugune esimesena toodud miljoni kivikesega poesõrmus, aga ma lihtsalt poleks uskunud, et kunstnike loomingut niimoodi maha teha võidaks nagu tolle artikli all. Ikka ju kuulen, kuidas see või teine prominentne daam käib kunstnikult ehet tellimas ja pärast kiidab seda taevani ning saab komplimente ka teistelt, pingviinide paraadi järgselt teeb Kroonika isegi eraldi sektsiooni naiskülaliste ehete ja nende oletatavate või teadaolevate autorite nimedega - just nagu oleks ehtelooming ju hinnas?! Aga jälle... võib-olla need Ameerikamaa mary'd ka kate'd ongi n-ö maalt ja hobusega, kes ei tunne kunsti ka siis ära kui see tantsib nende ees alasti, kohvikannusoojendaja peas? Asi ei olegi ju selles, et mõni leti alt võetud poesõrmus ei võiks inimesele meeldida, olen isegi poeaknal päris ilusaid ehteid näinud ja samas võin öelda, et ka näiteks siintoodud artiklis oli nii mõnigi sõrmus, mis mulle vaatamata oma kunstniku käte alt tulnud staatusele hoopiski ei meeldinud, aga... Ma ei tea, ma isegi ei oska öelda, miks see mulle nii palju korda läheb, ma lihtsalt ei mõista sellise lahterdamise taga olevaid väärtushinnanguid ilmselt, aga muidugi, sära ja bling for the win on ju ameeriklaste moto, mida neile nii usinalt väiksest peale vähemalt ehete teemal sisse on kasvatatud, seega ei maksagi imestada kui unikaalsust ja omapära hinnata ei osata.
 
Eks peaks vist otsad vaikselt kokku tõmbama, aga tahaksin täitsa huvi pärast teada, kui paljud minu lugejad jagavad seisukohta, et autorilooming ehete osas on kindlasti vägevam kui juveelipoe kaup? Ja kui teile meeldivad pigem poes olevad ehted, siis loeksin samuti huviga põhjendust, miks just selline arvamus (sest nood kindlameelsed halvustajad seal artikli all ju väga veenvate argumentidega lagedale ei tulnud) :)
 
Teie Aveli
 
 
P.S. Ja muuseas, too postituse alguses esimesel pildil toodud oksamotiivi ja lihvimata kiviga sõrmus on lihtsalt nii ilus! Leidsin selle foto internetiavarustest juba paar aastat tagasi ja alles nüüd, selles sõrmusteartiklis, oli ära toodud, kust seda soetada saaks (ja nagu välja tuleb, siis ei olegi nii meeletult kallis, kuna tegemist on lihvimata kivi ja kullatud hõbedaga), kahjuks on see aga müügilt maas, muidu isegi teeks omale võib-olla kunagi väikese kingituse...  :D Vaieldamatult üks ilusamaid sõrmuseid, mida kunagi näinud olen!
 
 
P.P.S. Kui kellelegi pakuvad huvi autoriehted, siis minu tädi, Kertu, küllaltki omanäolise loominguga saab tutvuda siin: http://kertuvellerind.wordpress.com/ ja kui on soovi millegi pisut traditsioonilisema järele, siis vanaema Tea valmistatud ehteid näeb siit: http://teavellerind.wordpress.com/
 

11 jaanuar 2015

Punased kabareeseelikud

Mitte just palju aega tagasi (valetan, tegelikult olid ju jõulud juba ikka omajagu aega tagasi), oli meil rahvatantsuansamli jõulupidu, teemakas, nagu igal aastal, kui üle-eelmisel korral tegin endale venepärase peakatte erinevate rahvaste teemaliseks peoks ja eelmisel aastal õmblesin seeliku mulgiverd tantsukiisu kehastamiseks, siis sel aastal oli peo pealkirjaks "GLÄMM - läikiv, sädelev ja seksikas", oma peokostüümiks otsisin kapist välja kunagi esinemiskostüümiks olnud paunase sätendava vesti ja sellega kokkusobiva kikilipsu, kuid kuna meie rühma etteaste teemaks oli "kabaree", siis hakkasid mõtted liikuma, et peaks sinna ikka ka mingid ägedad kostüümid tegema. Liisa haaras siis härjal sarvist ja pakkus välja, et kas me kahepeale ei võiks tüdrukutele kabareeseelikud õmmelda, nojah ja mis mul siis üle jäi, loomulikult olin nõus :) Liisal oli ka ette näidata umbkaudne tegumood, millesarnase seelikuga ta kunagi tantsinud oli ja nii suundusimegi ühel pärastlõunal pärast arupidamist ja arvutuste tegemist Abakhani ja ostsime ligi 50 meetrit paela ja 30 meetrit tülli ning asusime Liisa juures prototüüpi õmblema ja kangast juppideks lõikama. Et Liisal oli kodus käsimootoriga õmblusmasin, sain jälle kogemuse võrra rikkamaks ja sealjuures ka õlavarremusklite võrra suuremaks. Selline see prototüüp siis meil sai:
Lõikasime tüllist kaks U-kujulist tükki, üks lühem, teine pikem, krookisime mõlema detaili ülaservad ja õmblesime kokku kahekordseks triigitud paela vahele, selga pannes tuleb seeliku paelad kaks korda ümber keha keerata ja seljal lipsu siduda. Seelikuosa on tegelikult ainult seljataga, seega pigem võib seda rõivaeset isegi sabaks kui seelikuks pidada, kabaree ikkagi :) Kuna kokku oli tarvis teha 15 seelikut, siis pärast seda kui prototüüp valmis sai, jäi kummalgi õmmelda täpselt seitse seelikut ja et tegelikult oli tegumood lihtne, siis ei võtnudki see töö väga kaua aega. Valmis seelikud avaldasid igatahes muljet, vähemalt kuulsin, et olla küsitud, et kust me need laenutasime, sest variant, et selliseks puhuks ise rühmatäiele inimestele seelikud õmbleksime, tundus täitsa uskumatu.
Selline lugu siis punaste seelikutega :) Ja mul päriselt ka on ikka natukene mõnest asjast kirjutada, nagu näete, kusjuures õmblesin eelmisel nädalal üle pikapika aja esimese asja lihtsalt iseendale kandmiseks... Varsti näete ;)

Aveli
04 detsember 2014

Natuke reklaami ja väike õpetus massist eristuva jõulukingi tegemiseks

Ohhoo, tunnen ennast nüüd nagu üks suur ja tähtis blogija (kelle hulka ma ennast tegelikult kunagi arvanud ei ole), sest minulgi avanes võimalus oma blogis üks pisikene reklaampostitus üllitada.  Alguses mõtlesin, et päris igasugust ja teemavälist kraami ma reklaamima ei hakka, aga kui mulle näidati lehekülge denim24.ee ja ma seal natukene ringi olin vaadanud, siis hakkas mõte jooksma küll. Leidsin sealt (ilmselt paljudele tuleb üllatuslikult, et ma midagi sellist üldse otsima läksin), täitsa mitu varianti lihtsatest ja ilma mingisuguste kaunistusteta T-särkidest, mis vähemalt peale vaadates ja krae sisekülje järgi otsustades näivad just sellised mõnusast paksemast materjalist olevat, mis liiga ruttu liruks ei kulu ja ilusti oma vormi hoiavad ning mis hinna poolest ka täitsa hea diil tunduvad olevat. Miks aga peaks keegi tellima endale sellise hästi tavalise ja lihtsa T-särgi? Olen ka varem näidanud asju, mille ümbertegemisel olen kasutanud kangavärve (näiteks see kaelkirjakuga pluus või see kingituseks tehtud dressikas) ja samas tehnikas olen teinud veel nii mõnegi kingituse, mis blogiveergudele jõudnud ei ole. Tegemist on imelihtsa võimalusega luua väga omapärane ese, mis kandjale kindlasti rõõmu valmistab ning millal oleks veel parem aeg kallitele inimestele rõõmu valmistamiseks kui jõulukuul? Tegin mõned pildid ka, et näidata, kui kiiresti üks pildike kangale jõuab:

Vajaminev "varustus" - teibirull jäi välja, särgi asemel on minul lihtsalt ports roosat kangast.
Joonista papitükile soovitud kujund (või prindi arvutist pilt paksema paberi peale välja).
 Nüüd lõika pilt välja.
 Keera teibist "torud" (kaks teibitüki serva kokku nii, et kleepuv osa jääb väljapoole) või kasuta kahepoolset kleeplinti ja paiguta need kujundile.
 Aseta kujund kangale.
Tupsuta švammitükiga üle kujundi servad (võid veel teha teise šablooni, et näiteks värvimata südame ümber jääks täpselt ruudukujuline värvitud kast või teine, suurem süda vms), enne värvi kangale kandmist veendu, et oled kanga alla pannud ajalehe või paberit, mis kogematakombel läbi kanga imbuva värvi endasse imeks, et allpool olev kangas värviseks ei saaks (pluusi puhul tähendab see ju seljaosa).

 Ja valmis!  See oli lihtsam variant (kuigi südame puhul pole vahet, aga enamike keerukamate siluettide puhul juba natukene on), teine võimalus on teha šabloon seest tühi ja täita värviga kujund.

 Vot sedasi :)

Lõpetuseks tuleb selleks, et äge kink ka pesu kannataks, töö vastavalt värvitootja juhistele triikides särgi külge kinnitada ja valmis.

Seega, egas muud kui tellida denim24-st selline valge särk, osta kangavärvi, otsida välja teibirull ja švammitükk ning selle kõige abil valmistada näiteks ägeda vihmavarjupildiga rõivaese, mida kellelgi teisel ei ole. Kuuse alla sobiks küll?!

Aveli
23 november 2014

Lobajuttu ja linane meestesärk

Väljas on maha sadanud esimene lumi ja mina heietan siin ikka oma suviste piltide taustal... Aga no ei ole ma ka ju absoluutselt lume ega talve fänn, kuulun vist selle 1% inimeste hulka, kelle meelest võiks rahumeeli väljas pori ja pimedus olla, kui see tähendaks, et temperatuur vähemalt viie plusskraadi juures püsib. Ei suuda ma vaimustuda variantidest suusatada, lumesõda pidada või teki sees küünlavalges aknalaual istuda ja kuuma kakaod juua - suusatamiselõbu nulliti minu jaoks juba aastaid tagasi, kui väikesed lapsed tuli õue minnes ikka soojalt riidesse panna, sest väljas on ju külm ja nii ma siis olingi, kubujussiks pakituna higi ninaotsast tilkumas perega metsas suusaringil ja tänase päevani seostub mul suusatamisega esimese asjana meeletu palavus, kogu keha sügelemine ja üleüldine ebamugavustunne, ratsionaalse inimese ja muidu sportlike eluviiside harrastajana ma ennast paar korda talve jooksul rajale ikka vean, aga hingehaavad on igasuguse suusatamisearmastuse jaoks ikka ülemäära sügavale pressitud. Lumesõda oleks muidu ju tore, aga lõpuks on ikka kraevahe ja saapasääred krõbekülma lund täis ja mis selle juures siis enam lõbusat on ning see talveidüll, kus kanapimeduses istutakse ja kõrvetavkuumasid jooke juuakse... Mina pimedas (küünlavalges, hämaras, nimetage seda kuidas soovi on) ruumis olla ei kannata, minul peavad ikka kõik suured tuled põlema ja valgust peab olema, palju valgust. Isegi sellest ei saa ma aru kui inimesed näiteks televiisori vaatamiseks toa pimedaks teevad. Kõige "vahvam" on muidugi olukord, kus tegemist on mingisuguse koosviibimisega ja keegi siis tuleb geniaalse idee peale tuled peaaegu nulli keerata - kamoon, nii ei saa ju inimestega suheldagi normaalselt kui tuba pime on - nimetagem seda valgusearmastust lihtsalt minu teistest inimestest suuremaks akude laadimise vajaduseks, aga nii lihtsalt on ja kogu see pime talveaeg (mis mulle millegipärast ikka pigem lumise ajaga kui sügisilmadega assotsieerub), ei aita kohe üldse kaasa (Nagu ka see, et mind on õnnistatud hämarat tuba armastava toanaabriga). Ja teine pool sellest paljude poolt toredaks peetud tegemisest, see soojade jookide pool siis, no... kohvi (ükskõik mis kujul) ma ei joo, tee peab mulle kõlbulik olemiseks pool tundi jahtuda saama ja kakao kõlbab tükk aega jahtununa häda pärast ka, aga parem siiski kui ta külma piimaga tehtud oleks. Aga no põhiline probleem, miks mulle talv ei meeldi on ikkagi temperatuuriküsimus. Mitte et ma väga suur külmavares oleks, pigem vastupidi, aga see temperatuur ja sellega kaasnevad rõivastumisküsimused ei lase mul lihtsalt ennast mitte kunagi hästi ega ilusana tunda. Öeldakse küll, et ei ole halba ilma, on vaid ebasobiv riietus, aga seda sobivat riietust EI OLE OLEMAS! Jah, on riietus, mis funktsionaalselt ei lase kandjal külmetada, siis on riietus, mis näeb linnapildis hea välja, siis on riietus, mis näeb siseruumi minnes hea välja, siis on riietus, millega ei hakka tuhatnelja talveilmas kiirustades palav, AGA, nimelt selleks, et ma ennast talveilmas hästi ja ilusana tunda saaksin, peaksid rõivad kõiki neid kriteeriume täitma, kuid seda nalja ei ole mina oma 22 eluaasta jooksul veel kohanud. Kui ma siin juba selle kirumisega hoos olen, siis lähen juba natuke konkreetsemaks, no näiteks võtame tavalise päeva kui peaksin minema kooli - ütleme, et sooja mõttes peaks mul ülaosas seljas olema vähemalt kolm rõivakihti (pluus/särk, dressipluus/kampsun/jakk, jope/mantel) ja mis ma siis selga panen? Oletades, et külma on üle kümne miinusepügala, langevad seelikud ja kleidid, retuusidest rääkimata temperatuuri tõttu iseenesest mõistetavatel põhjustel ära (muidugi oleks võimalik panna sinnajuurde jalga paksud vatipüksid, aga esiteks, ei näeks see linnapildis hea välja, teiseks ei ole neid võimalik kooli jõudes loengusaalis kuidagi mugavalt ja ilusti jalast ära võtta (riietehoidu ma tavaliselt oma asju ei jäta, sest seal on alati ulmeliselt pikad järjekorrad) ja pärast tagasi panna, loengus aga ennast läbihigistamata nendega ka istuda ei saa. Alumise otsa valikusse jäävad seega.... pamparampampampampampampampaaa: teksad (sinna alla võib veel lisada väga külma ilmaga näiteks retuusid või sukapüksid, aga siis on jälle siseruumis palav olla, seega ikkagi nõiaring). Nojah, kui teksad, siis teksad, räägime nüüd ülemisest osast, kõige tobedam on see, et 100% soliidne välja näha ei ole võimalik! Olen katse-eksitus meetodil kindlaks teinud, et eelpoolmainitud kolmekihilise riietuse puhul on võimalik kanda maksimaalselt ühte kehasse töödeldud rõivaeset (valida saab siis põhimõtteliselt, kas panna selga triiksärk, bleiser või mantel), sest kui neid on juba kaks või veel hullem, kõik kolm, on tunne, justkui oleks kandja muumiaks mässitud - käsivart üle täisnurga liigutada ei anna ja muuks liigutamiseks (sh hingamiseks) ka väga ruumi ei ole. Muidugi kui riietutaks autosse istumiseks ja sealt väljumiseks, poleks sellest nagu väga hullugi, aga kui tuleb, nagu minul, kaks kilomeetrit 20 minutiga ülesmäge kooli tormata, siis selline rõivastus väga variant ei ole. Üle jääbki kombinatsioon trikotaažtopp + bleiser/kampsun/dressipluus + suusajope või trikotaažtopp + kampsun + mantel (bleiser siia kombinatsiooni ei sobi eelpoolmainitud põhjustel ja dressipluus seetõttu, et kapuutsi on mantli alla võimatu mahutada). Ehk siis põhimõtteliselt näeb kandja igal võimalikul juhul vähemalt mingi osa päevast välja nagu suusamatkaja, samal ajal on kummagi valitud variandi puhul kooli tormates higi otsaeest tilkumas ja niipea kui kusagil pool minutikest paigal seisma ja näiteks bussi ootama peab, on kohe külm. Mütsi poolt peadligi vajutatud ja suvest kaks korda kiiremini rasvaseks minevatest juustest, ketendavast näonahast ja muudest talvevõludest ma üldse rääkima ei hakkagi, seega jah, tõesti, 4-5 kuud aastas, mil temperatuur alla nulli on ja maad valge vaip katab, tunnen ma ennast koledana, kasimatuna ja suurem osa ajast, mis kodust väljaspool viibin, küllaltki ebamugavalt ja minu meelest on see piisav põhjendus sellele, miks talv aastaajana mulle absoluutselt ei sümpatiseeri! Ja see halva ilma ja ebasobiva riietuse asi - sobivust ei määra ainult funktsionaalsus, sobima peavad asjad ka välimuselt ja arvestades seda, kuhu kandjal parasjagu minek ning räägitagu mida tahes, väga külma ilma puhul ei ole olemas ühte ja sobivat riietust, mis linnakeskkonnas, palju jalgsikäimist harrastava ja nii väljas kui siseruumides (kus ei ole võimalik täielikku riietevahetust teha) soliidne välja näha tahtva inimese jaoks täidaks kõik need kriteeriumid! Oeh, sellel teemal võiksin vist lõpmatuseni arutlema jääda ja ilmselt olen oma jauramisega juba üle visanud, aga no mulle tõesti ei meeldi talv :D

Teine asi, mis mind viimasel ajal üha rohkem ja rohkem häirima on hakanud, on asjaolu, et mulle, nagu ka Kristofer Robinile Puhhi raamatust, meeldib kõige rohkem maailmas "mittemidagitegemine" - no see on see, kui sa lihtsalt longid niisama ringi, kuulad igasuguseid asju, mida üldse kuulda ei ole ja ei vaeva oma pead mitte millegagi. No vot just täpselt sellega ma viimasel ajal absoluutselt iga oma vaba hetke täitnud olengi. See on täiesti kohutav! Vanasti ma ikka plaanisin oma vabu päevi, et vot siis teen seda, teist ja kolmandat ja kusjuures kõik need kolm tegevust olid mulle meeltööda ja tegin neid õhinaga, aga nüüd ei suuda ma mitte midagi ära teha. Trenni teen, täitsa arvestatavalt isegi, aga samas kuna trenni näol on tegemist ka sellise pealtnäha tühja tegevusega, millel otsest tulemust nagu kohe peale tegemist ei ole, siis läheb ta ka rohkem sinna mittemidagitegemise alla... Praegu näiteks peaksin tegema esmaspäevaks ära kolm kodutööd ja õppima video järgi selgeks tantsu, ammu juba tuleks tuba ära koristada ja paar parandus-õmblustööd olen ka teha lubanud, lisaks veel minu oma kangad ja sokilõngad, mis ootavad käsile võtmist, sellest, et juhendajaga kokku lepitud tähtaeg, milleks lõputöö struktuuri paika peaksin panema, läheneb ahvikiirusel ja üllatus-üllatus, ma pole artiklite lugemisega üldse nii kaugele jõudnud kui võiks, mingist struktuuripaigutuse ettekujutamisest ammugi mõtlemata, ma üldse ei räägigi. Isegi igapäevane nõudepesemine, söögitegemine ja ühikatoa elementaarses korras hoidmine tundub viimased paar nädalat kuidagi ulmeliselt raske ülesandena. Mul peab vist ikka mingi eriti ränk laiskushaigus kallal olema?! Lugesin just üleeile ühest blogist, kuidas üks neiu oma nädalavahetust plaanis, tal oli kirjas miskisugune 6-7 erinevat asja, mis ta kahe päevaga ära teha tahtis ja siis hakkasin ise mõtlema, et selleks hetkeks olin mina oma kahe vaba päevaga (mul nimelt parasjagu neljapäeval ja reedel kooli ei ole) teinud täpselt 0 kasulikku, vajalikku või meeldivat asja, 0!!! Aga mida ma siis teen, võite küsida... no heast uinakust ei ütle ma kunagi ära näiteks, siis võib veel veeta tunde etsys ägedaid ehteid sirvides, trenni teen ka ja... no ma ei teagi kohe... Appi! Olen mõelnud, et ehk on asi selles, et on mingid (reeglina kooliga seotud) tegevused, mida ma üldse teha ei taha ja kui ma siis neid ebameeldivaid asju teha ei taha, siis tundub nagu lubamatu teha asju, mis mulle meeldivad, sest ennem peaks nagu need kohustuslikud ülesanded ära tegema, kuna ma aga neid ei tee, siis ei tee ma lõppkokkuvõttes üldse mitte midagi... On selles mingi loogika...?

Okei, nüüd olen küll oma jutustamised lausa mitme kirjutise eest ära jutustanud ja lõpuks jõuan ka selleni, millest ma üldse kirjutama hakata tahtsin, nimelt linase suvepluusini, mille issile sünnipäevaks õmblesin. Selle tööga läks mul üpris kiireks, kuna vaid loetud päevad enne lõpetasin ühe hoopis suurema õmblemise, mida ka õige pea näha saate, aga tegelikult läkski selle särgiga üllatavalt kiiresti, täpsemalt õmblesin selle valmis ühe pärastlõunaga (ja tõesti paari tunniga, mitte alustades pärastlõunal ja lõpetades pärast südaööd :D ). Kuna aeg oli piiratud ja suvilas ka piiratud võimalused, siis uut lõiget otsida-katsetada ei mallanud ja otsustasin proovida vana ja läbiproovitud raglaanlõiget. Muidugi ma teadsin, et üldiselt niisugust lõiget mittevenivate kangaste puhul ei kasutata, aga lootsin, et ehk mängib ikka välja. Selle konkreetse lõikega tuleb ka eriti hästi välja minu laiskvorstilikkus - kui ma teisi õmblemisblogisid loen, siis inimesed ikka kohandavad lõike ümber nii, et joonistavad selle uuesti (n-ö õigena) välja ja siis on jube hea kas või miljon korda sama lõike järgi uuesti õmmelda, sest on teada, et lõige sobib, mina aga võtan nagu kilplane iga kord selle kohendamiseasja uuesti ette, mälu järgi ja otse kangal. Välja tuleb, aga oi kui palju lihtsam oleks kui üks kord asja kätte võtaks ja lõike korralikult, kohandustega ümber joonistaks. Aga kellel siis selleks aega ja viitsimist on, eksju? :D Seekord olid kohendamised muidugi kanga eripära arvestades natuke teistsugused kui tavaliselt, aga ikkagi... Särgi pidin jälle õmblema gabariite umbkaudselt hinnates, mis oli muidugi taaskord paras peavalu, aga ka sel korral läks enam-vähem õnneks, enne alumise serva ärakeeramist tundus aga korraks, et äkki saab liiga lühike, panin siis alläärde hoopis kandi - päästis paar sentimeetrit ja parem ikka karta kui kahetseda. Kraed ei õmmelnud, rinnale tegin lõhiku, mille saab soovi korral sõlega kinnitada. Väga häid pilte ma ei saanud, kuna issil on kombeks veiderdama hakata, aga midagi siiski:









Aveli :)
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...