Kevadepoole otsustasin õmmelda kingiks ühe särgi - see läks nässu! See tähendab, et tegelikult tuli täitsa ilus ja korralik särk, ainult et juhtus nii nagu kingituseks tehtud või valitud riideesemetega ikka juhtuma kipub - gabariiditunnetus osutus kehvaks ja tulemuseks oli särk, mis muidu nagu kena ja täitsa vinks-vonks, aga subjekti seljas natuke liiga lai, natuke liiga lühike ja natuke suure kaelusega... Ühesõnaga ei sobinud see minu tehtud särk ja võite ette kujutada minu hingepiinu kui kingisaaja oma ihuõmblejal minu tehtud särgi ümber õmmelda lasi (kusjuures "minu õmmeldust" jäi alles täpselt kaks õmblust - varrukapalistused). Nojah, mossitasin siis natuke, kuid samas pidin tõdema, et see uus ja ümbertehtud särk nägi omaniku seljas ikka pagana hea välja... Aga ikkagi, eksole :D

Igatahes... mitte sellest särgist ei tahtnud ma täna rääkida. Kui kingituseks särgi õmblemise mõte mulle pähe tuli, siis esmalt sai valmis tõesti eelpoolkirjeldatud särk, kuid juba algusest peale oli plaanis veel kahele toredale poisile särgid kinkida ja õnneks osaksin ma nende dimensioone paremini hinnata (või pole nad lihtsalt nii pirtsakad). Ühesõnaga, ülejäänud kaks kingisaajat kannavad oma (algversioonis) särke küll uhkuse ja heameelega (mitte et sel kolmandal oma särgi üle hea meel poleks olnud, oli küll, lihtsalt...see tehti pärast ümber...).

Lõikega oli ka omaette jama, tegelikult olin juba ammu otsinud täiesti tavalist ja hästi lihtsat T-särgi lõiget ja silma ei olnud mulle jäänud muud kui Burdastyle'i "Pete", mille eet ma aga nelja dollarit maksta küll ei tahtnud (olen vist kirjutanud varem ka, et üldjuhul katsun läbi ajada lõigete eest maksmata) ja midagi sarnast ühestki paberkandjal Burdast ma ka leida ei suutnud. Lappasin neid raamatukogus ikka kümnete aastate kaupa läbi ja tõesti hämmastav - T-särgi põhilõiget sealt ei leia! Lõpuks võtsin kapist ühe raglaanlõikelise suure Adidase särgi ja joonistasin selle pealt ise lõike maha. Nagu välja tuli, on raglaanlõike puhul ainult see väike miinus, et erinevatesse suurustesse on seda vahest raskem teisendada kui tavalise varrukaga lõiget, aga kui lõpuks asja käppa saab, tulevad täitsa kenad särgid :)

Näitamisele tuleb siis sel korral kolmest särgist ainult üks. Piltidele poseerima palusin vennaraasu Raidi, kelle keskkooli lõpu puhul kingiks saadud särk erinevalt mõnest teisest (khmkhmkhm) kenasti välja tuli ja mille kohta pidavat isegi küsitud olema, et kust ta niisuguse sai. Materjaliks valgesäbruline salatiroheline hästi langev lükra Abakhani kaalurestist.









Aveli :)