Esmesele postitusele kohaselt leian, et võiksin end ka veidi tutvustada. Nagu juba öeldud, minu nimi on Aveli ja olen pärit sellisest väiksemapoolsest pealinnalähedasest kohast nagu Jüri. Praegu nõuan tarkust taga Tartu Ülikoolis ja õpin bioloogiat. Kuidas ma siis üldse õmblemise juurde jõudsin? Nokitsema hakkasin tegelikult juba päris pisikesena - eriti hästi on meelde jäänud 4-aastasena barbie'le kootud lillast ja valgest lõngast kampsun ning ilmselt isegi veel nooremana äsjasündinud väikevennale käsitsi vanast öösärgist õmmeldud kitsekese kaisuloom. Leidsin need isegi väikese tuulamise peale üles:
Jätkasin iseseisvaid õmblemise-kudumise katsetusi ja kui läksin viiendasse klassi, avastasin ka Tallinna Kanutiaia Noortemajas tegutseva õmblusringi (rõivaste õmblemise ja disaini stuudio). Järgnevad kaheksa aastat käisin seal igal nädalal ja ammutasin õmblusteadmsi õpetaja Lea Pärna käe all (kes on muuseas üks suurepärasemaid ja kannatlikumaid õpetajaid, keda üldse tean ning keda võin julgesti ja soojasti soovitada kõigile väikestele tüdrukutele ja juba suurematele neidudele-noormeestele, kes tahavad õmblustööd käppa saada), ka iseseisvalt hakkasin leidma järjest huvitavamaid töid, mida ette võtta. Üle ega ümber ei saa muidugi ka kooli käsitöötundidest, kus selgeks sai ka tikkimine. Kahjuks pean kurbuse-võidurõõmu seguga teatama, et heegeldamist ei õnnestunud mul kunagi selgeks saada, või noh, selgeks ta sai, kuid mulle see lihtsalt ei meeldi! Siinjuures võiksin jääda heietama mälestusi ajast, mil kooli sööklakorruse vetsus toimus meie klassi tüdrukute iganädalane "Heegeldamisvastase klubi" kokkusaamine (kahe käsitöötunni vahelise vahetunni ajal) ja kuhu lõpuks ainult mina alles jäin, aga vaevalt, et see väga huvitav lugemine oleks. Nende aastate jooksul olen õmmelnud palju nii pidulikke kleite kui igapäevaseid riideid. Kõige uhkem olen loomulikult oma kahe lõpukleidi üle. Võin isegi näidata kollaaži oma 12. klassi lõpukleidist, mille panin kokku ühe konkursi jaoks:
Kanutiaia noortemaja kaudu olen ka löönud käed külge iga-aastase Tallinna koolide vahelise moekonkursi "Sedamoodi" korraldamisele ja täitnud seal õhtujuhi kohuseid ja selga olen alati pannud omaõmmeldud kleidi :) Viimasel aastal oli see näiteks selline:
Igatahes, nüüd, kui olen juba aasta ülikoolis käinud, eemal oma õmblusmasinast ja igatsedes aega, mida on nii vähe kulutada asjadele, millele ma seda suures osas kulutada ei saa (õmblemine muidugi), leian, et mul on hädasti vaja väljundit ja eesmärki oma loovuse voogama laskmiseks ja loodetavasti see blogi seda mulle võimaldab :)
Kuidas teie õmblemise või käsitöö juurde jõudsite ja milliseid asju teile kõige rohkem luua meeldib? Kirjutage kommentaaridesse julgelt oma kogemustest, loeksin neid meeleldi :)
Aveli
0 kommentaari :
Postita kommentaar