Otsi logiraamatust:

Toetab Blogger.

Minust

Minust
Tere, mina olen Aveli. Siin vÀikeses blogipesas saate nÀha minu loomingulisi katsetusi Ômblemise vallas :)

Hakka lugejaks:

Follow this blog with blogger!

JĂ€rgi logiraamatut:



Follow on Bloglovin

Follow Me on Pinterest

VÔtan osa...

Spring Race Challenge

MÀrksÔnad

Ă”mblemine ( 68 ) tee ise ( 50 ) pluus ( 33 ) kingitused ( 26 ) inspiratsioon ( 23 ) sport ( 22 ) ilu ( 19 ) aksessuaarid ( 17 ) filosofeerimine ( 17 ) lĂ”iked ( 17 ) meestele ( 17 ) dressid ( 16 ) kleit ( 16 ) seelik ( 12 ) ehted ( 11 ) pildistamine ( 10 ) ĂŒmbertegemine ( 10 ) esinemisriided ( 9 ) kangad ( 9 ) pĂŒksid ( 9 ) juuksed ( 8 ) kosmeetika ( 8 ) retuusid ( 8 ) T-sĂ€rk ( 7 ) jĂ”ulud ( 7 ) pinterest ( 7 ) suvi ( 7 ) toit ( 7 ) Ă”ppimine ( 7 ) kaelakee ( 6 ) kangapoed ( 6 ) blogi ( 5 ) korsett ( 5 ) kott ( 5 ) kĂŒĂŒned ( 5 ) kĂŒĂŒnelakk ( 5 ) Ă”mblusmasin ( 5 ) kudumine ( 4 ) overlok ( 4 ) Kandes omaloomingut ( 3 ) Sedamoodi ( 3 ) Vahvate asjade logiraamat ( 3 ) kujundus ( 3 ) kĂ€ekett ( 3 ) pesu ( 3 ) pits ( 3 ) sisustus ( 3 ) teksa ( 3 ) Spring race challenge ( 2 ) ebaĂ”nnestumine ( 2 ) isetegija ( 2 ) kangavĂ€rv ( 2 ) kikilips ( 2 ) kreem ( 2 ) kĂ€evĂ”ru ( 2 ) lastele ( 2 ) lips ( 2 ) lĂ”petamine ( 2 ) mustikad ( 2 ) mĂ€nguasjad ( 2 ) parandamine ( 2 ) raha ( 2 ) retsept ( 2 ) salv ( 2 ) sokid ( 2 ) teeme koos ( 2 ) teksased ( 2 ) ujumisriided ( 2 ) villased sokid ( 2 ) Ă”petus ( 2 ) Andorra ( 1 ) auhind ( 1 ) autosse ( 1 ) bikiinid ( 1 ) denim24.ee ( 1 ) huulepalsam ( 1 ) in English ( 1 ) jakk ( 1 ) juuksehooldus ( 1 ) juuksemask ( 1 ) kompott ( 1 ) krae ( 1 ) kĂ€sitsi ( 1 ) lappimine ( 1 ) lihavĂ”tted ( 1 ) muffinid ( 1 ) mĂ€ng ( 1 ) pleegitamine ( 1 ) raamatud ( 1 ) rahvarĂ”ivad ( 1 ) reis ( 1 ) reklaampostitus ( 1 ) remont ( 1 ) salat ( 1 ) sein ( 1 ) sĂ”rmus ( 1 ) triiksĂ€rk ( 1 ) trikoo ( 1 ) vest ( 1 ) voltimine ( 1 ) ĂŒmbrik ( 1 )
29 jaanuar 2015

Ehetest - autorilooming vs konveierkaup

https://www.etsy.com/listing/186218051/save-on-this-set-unique-branch-and?ref=related-1
TĂ€nane teema ei ole ĂŒldse vĂ€ga minu isetegemisega seotud, samas autoriloominguga kĂŒll, sattusin lihtsalt ĂŒkspĂ€ev Pinterestis surfates pooljuhuslikult ĂŒhele seesugusele buzzfeedi artiklile, kus oli vĂ€lja toodud 65 veidi ehk ebatraditsioonilist kihlasĂ”rmust. Abielluma hakata mul lĂ€hiajal plaanis ei ole ja seega ei maksa asjaolust, et kĂ€sitlen siin kirjutises just kihlasĂ”rmuseid suurt numbrit teha, kuna tegelikult kirjutan kogu seda juttu kĂ”iksuguseid vÀÀrismaterjalidest ehteid silmas pidades ja minu hĂ€mmastuse tĂ”id seekord esile just sĂ”rmused. Pealegi, miks tituleeritakse iga kiviga sĂ”rmus kohe kihlasĂ”rmuseks? Mina kannan kĂŒll ka uhkeid sĂ”rmuseid (ja isegi kihlasĂ”rmuse sĂ”rmes kusjuures) tĂ€itsa ilma kihlatud olemata ja enda meelest olen ikka pagana ilus niimoodi :D ÜhesĂ”naga, vahet pole, kas tegemist on sĂ”rmuse vĂ”i kaelakeega, pĂ”himĂ”te jÀÀb samaks ja asja juurde ma nĂŒĂŒd siis jĂ”uangi. Tegin siis mina kui kunstnikuehete austaja eelpoolmainitud artikli pĂ”nevusega jahti, kerisin ilusaid sĂ”rmuseid arvutiekraanilt lĂ€bi ja vaat et ĂŒle ĂŒhe ohhetasin ja ahhetasin, et kui Ă€ge. JĂ”udsin artikli lĂ”ppu ning mĂ”tlesin, et vaatan siis ka kommentaare natuke. Muidugi eeldasin ja ootasin, et inimesed on seal ehk vĂ€lja toonud, milline sĂ”rmus neile kĂ”ige rohkem meeldis vĂ”i nagu mina - ohhetanud ja ahhetanud lihtsalt, et kui ilusad need on. Suur oli aga mu ĂŒllatus kui kĂ”ige rohkem pĂŒstisi pöidlaid saanutena vaatasid mulle vastu kommentaarid a'la "oleksin vĂ”inud juba guugeldada "kĂ€sitsitehtud sĂ”rmuseid"", "nĂ€evad vĂ€lja veel odavamad kui kostĂŒĂŒmipoes", "enamik neist on pĂ€ris koledad", "kas kodus tehtud ehteid keegi ĂŒldse ostab?", "nĂ€eb vĂ€lja suht kirbuturu kaup" jne. Nii palju kui ĂŒldse alla kerida jĂ”udsin, nĂ€gin ĂŒhte kommentaari, kus keegi ĂŒtles, et talle mĂ”ni konkreetne sĂ”rmus meeldis, ĂŒlejÀÀnud nĂ€itasid kĂ”ik vĂ€ga konkreetselt autoriehete (okei, ma usun, et enamik neist ei ole siiski ainueksemplarid ja seega mitte just klassikalises mĂ”istes autoriehted, kuid disainerehted siiski), vastast pĂ”lgust. Noooh, kuna mul paar lĂ€hedast pereliiget on kĂ”rgemalt haritud ehtekunstnikud-kullassepad ja selles vallas aktiivselt tegevad, vĂ”ib mu arvamuspilt muidugi sĂŒnnist saati pisut kallutatud vĂ”i hoopis vildakaks kasvatatud olla, aga minu meelest on igati loogiline ja normaalne, et kunstniku kĂ€sitsi loodud ehe on hoopis vÀÀrtuslikum, ilusam ja ka kallim kui juveelipoes mĂŒĂŒdav masstoodang, kuigi mĂ”lemad on nad ĂŒhtmoodi vÀÀrismetallidest ja -kividest kokku pandud. KihlasĂ”rmused kihlasĂ”rmusteks, eks need ameeriklased on sellega natuke hulluks ka lĂ€inud, aga vahet pole, millisest ehteartiklist jutt kĂ€ib, ma ei suuda mĂ”ista inimest, kes pĂ”himĂ”tteliselt eelistab kunstniku loodule masinatoodangut (eeldusel, et jutt kĂ€ib inimesest, kellele kummagi enesele lubamine rahaliselt probleemiks ei ole), liiatigi on mulle ammu juba tundunud just need ameeriklannade miljoni teemantiga unistustesĂ”rmused ikka eriti koledate ja vĂ€limuse poolest odavatena (totaalne Expressionsi kaup, juhul kui ei teaks, et tegemist on pĂ€ris teemantitega). Aga et oleks ka aru saada, millest rÀÀgin, siis siia midagi, mis pole hoopiski minu teetassike ehk siis minu subjektiivse arvamuse kohaselt suhteliselt odava vĂ€limusega "traditsioonilised" sĂ”rmused:

http://www.pinterest.com/pin/347621664961852163/


http://www.pinterest.com/pin/389139224026479261/


http://www.pinterest.com/pin/281826889156630984/


http://www.pinterest.com/pin/485966616013780022/
No on ju? Okei, see viimane on juba tĂ€itsa enam-vĂ€hem, aga siiski, just see, et seda blingi igale poole topitakse...? Sellistest harjumuspĂ€rasematest sĂ”rmustest on minu maitsele vast ainukesed vastuvĂ”etavad variandid sellised lihtsamad, no et ĂŒks kivi ja hĂ€sti harilik rĂ”ngas a'la midagi sellist:

http://www.pinterest.com/pin/230457705903831519/


http://www.pinterest.com/pin/42643527691249051/
Aga siiski, eeltoodud kaks sĂ”rmust on kĂŒll kenad, aga na ei vĂ”istle mitte mingil moel autoriloominguga ja nĂŒĂŒd toon siia paar sĂ”rmust, just sellest samast artiklist, kus enamiku kommentaatorite meelest ainult karnevaliehteid nĂ€idatud oli:


https://www.etsy.com/listing/175203779/swiss-blue-topaz-trillion-sterling?utm_source=OpenGraph&utm_medium=PageTools&utm_campaign=Share


https://www.etsy.com/listing/172637784/hammered-white-gold-ring-with-prehnite


http://www.barneys.com/on/demandware.store/Sites-BNY-Site/default/Product-Show?pid=00505032561562&cgid=womens-rings&index=10

allikas

Ma ju ĂŒtlen, to die for, absoluutselt ilusamad kui eeltoodud konveierikaup! Okei, ma ju tegelikult tean, et ilu on vaataja silmades ja maitse asi (ĂŒtles kukk ja nokkis tatti), ning mind tegelikult absoluutselt ei morjenda see, kui mĂ”nele marile vĂ”i katile meeldib just niisugune esimesena toodud miljoni kivikesega poesĂ”rmus, aga ma lihtsalt poleks uskunud, et kunstnike loomingut niimoodi maha teha vĂ”idaks nagu tolle artikli all. Ikka ju kuulen, kuidas see vĂ”i teine prominentne daam kĂ€ib kunstnikult ehet tellimas ja pĂ€rast kiidab seda taevani ning saab komplimente ka teistelt, pingviinide paraadi jĂ€rgselt teeb Kroonika isegi eraldi sektsiooni naiskĂŒlaliste ehete ja nende oletatavate vĂ”i teadaolevate autorite nimedega - just nagu oleks ehtelooming ju hinnas?! Aga jĂ€lle... vĂ”ib-olla need Ameerikamaa mary'd ka kate'd ongi n-ö maalt ja hobusega, kes ei tunne kunsti ka siis Ă€ra kui see tantsib nende ees alasti, kohvikannusoojendaja peas? Asi ei olegi ju selles, et mĂ”ni leti alt vĂ”etud poesĂ”rmus ei vĂ”iks inimesele meeldida, olen isegi poeaknal pĂ€ris ilusaid ehteid nĂ€inud ja samas vĂ”in öelda, et ka nĂ€iteks siintoodud artiklis oli nii mĂ”nigi sĂ”rmus, mis mulle vaatamata oma kunstniku kĂ€te alt tulnud staatusele hoopiski ei meeldinud, aga... Ma ei tea, ma isegi ei oska öelda, miks see mulle nii palju korda lĂ€heb, ma lihtsalt ei mĂ”ista sellise lahterdamise taga olevaid vÀÀrtushinnanguid ilmselt, aga muidugi, sĂ€ra ja bling for the win on ju ameeriklaste moto, mida neile nii usinalt vĂ€iksest peale vĂ€hemalt ehete teemal sisse on kasvatatud, seega ei maksagi imestada kui unikaalsust ja omapĂ€ra hinnata ei osata.
 
Eks peaks vist otsad vaikselt kokku tÔmbama, aga tahaksin tÀitsa huvi pÀrast teada, kui paljud minu lugejad jagavad seisukohta, et autorilooming ehete osas on kindlasti vÀgevam kui juveelipoe kaup? Ja kui teile meeldivad pigem poes olevad ehted, siis loeksin samuti huviga pÔhjendust, miks just selline arvamus (sest nood kindlameelsed halvustajad seal artikli all ju vÀga veenvate argumentidega lagedale ei tulnud) :)
 
Teie Aveli
 
 
P.S. Ja muuseas, too postituse alguses esimesel pildil toodud oksamotiivi ja lihvimata kiviga sĂ”rmus on lihtsalt nii ilus! Leidsin selle foto internetiavarustest juba paar aastat tagasi ja alles nĂŒĂŒd, selles sĂ”rmusteartiklis, oli Ă€ra toodud, kust seda soetada saaks (ja nagu vĂ€lja tuleb, siis ei olegi nii meeletult kallis, kuna tegemist on lihvimata kivi ja kullatud hĂ”bedaga), kahjuks on see aga mĂŒĂŒgilt maas, muidu isegi teeks omale vĂ”ib-olla kunagi vĂ€ikese kingituse...  :D Vaieldamatult ĂŒks ilusamaid sĂ”rmuseid, mida kunagi nĂ€inud olen!
 
 
P.P.S. Kui kellelegi pakuvad huvi autoriehted, siis minu tĂ€di, Kertu, kĂŒllaltki omanĂ€olise loominguga saab tutvuda siin: http://kertuvellerind.wordpress.com/ ja kui on soovi millegi pisut traditsioonilisema jĂ€rele, siis vanaema Tea valmistatud ehteid nĂ€eb siit: http://teavellerind.wordpress.com/
 

11 jaanuar 2015

Punased kabareeseelikud

Mitte just palju aega tagasi (valetan, tegelikult olid ju jĂ”ulud juba ikka omajagu aega tagasi), oli meil rahvatantsuansamli jĂ”ulupidu, teemakas, nagu igal aastal, kui ĂŒle-eelmisel korral tegin endale venepĂ€rase peakatte erinevate rahvaste teemaliseks peoks ja eelmisel aastal Ă”mblesin seeliku mulgiverd tantsukiisu kehastamiseks, siis sel aastal oli peo pealkirjaks "GLÄMM - lĂ€ikiv, sĂ€delev ja seksikas", oma peokostĂŒĂŒmiks otsisin kapist vĂ€lja kunagi esinemiskostĂŒĂŒmiks olnud paunase sĂ€tendava vesti ja sellega kokkusobiva kikilipsu, kuid kuna meie rĂŒhma etteaste teemaks oli "kabaree", siis hakkasid mĂ”tted liikuma, et peaks sinna ikka ka mingid Ă€gedad kostĂŒĂŒmid tegema. Liisa haaras siis hĂ€rjal sarvist ja pakkus vĂ€lja, et kas me kahepeale ei vĂ”iks tĂŒdrukutele kabareeseelikud Ă”mmelda, nojah ja mis mul siis ĂŒle jĂ€i, loomulikult olin nĂ”us :) Liisal oli ka ette nĂ€idata umbkaudne tegumood, millesarnase seelikuga ta kunagi tantsinud oli ja nii suundusimegi ĂŒhel pĂ€rastlĂ”unal pĂ€rast arupidamist ja arvutuste tegemist Abakhani ja ostsime ligi 50 meetrit paela ja 30 meetrit tĂŒlli ning asusime Liisa juures prototĂŒĂŒpi Ă”mblema ja kangast juppideks lĂ”ikama. Et Liisal oli kodus kĂ€simootoriga Ă”mblusmasin, sain jĂ€lle kogemuse vĂ”rra rikkamaks ja sealjuures ka Ă”lavarremusklite vĂ”rra suuremaks. Selline see prototĂŒĂŒp siis meil sai:
LĂ”ikasime tĂŒllist kaks U-kujulist tĂŒkki, ĂŒks lĂŒhem, teine pikem, krookisime mĂ”lema detaili ĂŒlaservad ja Ă”mblesime kokku kahekordseks triigitud paela vahele, selga pannes tuleb seeliku paelad kaks korda ĂŒmber keha keerata ja seljal lipsu siduda. Seelikuosa on tegelikult ainult seljataga, seega pigem vĂ”ib seda rĂ”ivaeset isegi sabaks kui seelikuks pidada, kabaree ikkagi :) Kuna kokku oli tarvis teha 15 seelikut, siis pĂ€rast seda kui prototĂŒĂŒp valmis sai, jĂ€i kummalgi Ă”mmelda tĂ€pselt seitse seelikut ja et tegelikult oli tegumood lihtne, siis ei vĂ”tnudki see töö vĂ€ga kaua aega. Valmis seelikud avaldasid igatahes muljet, vĂ€hemalt kuulsin, et olla kĂŒsitud, et kust me need laenutasime, sest variant, et selliseks puhuks ise rĂŒhmatĂ€iele inimestele seelikud Ă”mbleksime, tundus tĂ€itsa uskumatu.
Selline lugu siis punaste seelikutega :) Ja mul pĂ€riselt ka on ikka natukene mĂ”nest asjast kirjutada, nagu nĂ€ete, kusjuures Ă”mblesin eelmisel nĂ€dalal ĂŒle pikapika aja esimese asja lihtsalt iseendale kandmiseks... Varsti nĂ€ete ;)

Aveli
04 detsember 2014

Natuke reklaami ja vÀike Ôpetus massist eristuva jÔulukingi tegemiseks

Ohhoo, tunnen ennast nĂŒĂŒd nagu ĂŒks suur ja tĂ€htis blogija (kelle hulka ma ennast tegelikult kunagi arvanud ei ole), sest minulgi avanes vĂ”imalus oma blogis ĂŒks pisikene reklaampostitus ĂŒllitada.  Alguses mĂ”tlesin, et pĂ€ris igasugust ja teemavĂ€list kraami ma reklaamima ei hakka, aga kui mulle nĂ€idati lehekĂŒlge denim24.ee ja ma seal natukene ringi olin vaadanud, siis hakkas mĂ”te jooksma kĂŒll. Leidsin sealt (ilmselt paljudele tuleb ĂŒllatuslikult, et ma midagi sellist ĂŒldse otsima lĂ€ksin), tĂ€itsa mitu varianti lihtsatest ja ilma mingisuguste kaunistusteta T-sĂ€rkidest, mis vĂ€hemalt peale vaadates ja krae sisekĂŒlje jĂ€rgi otsustades nĂ€ivad just sellised mĂ”nusast paksemast materjalist olevat, mis liiga ruttu liruks ei kulu ja ilusti oma vormi hoiavad ning mis hinna poolest ka tĂ€itsa hea diil tunduvad olevat. Miks aga peaks keegi tellima endale sellise hĂ€sti tavalise ja lihtsa T-sĂ€rgi? Olen ka varem nĂ€idanud asju, mille ĂŒmbertegemisel olen kasutanud kangavĂ€rve (nĂ€iteks see kaelkirjakuga pluus vĂ”i see kingituseks tehtud dressikas) ja samas tehnikas olen teinud veel nii mĂ”negi kingituse, mis blogiveergudele jĂ”udnud ei ole. Tegemist on imelihtsa vĂ”imalusega luua vĂ€ga omapĂ€rane ese, mis kandjale kindlasti rÔÔmu valmistab ning millal oleks veel parem aeg kallitele inimestele rÔÔmu valmistamiseks kui jĂ”ulukuul? Tegin mĂ”ned pildid ka, et nĂ€idata, kui kiiresti ĂŒks pildike kangale jĂ”uab:

Vajaminev "varustus" - teibirull jĂ€i vĂ€lja, sĂ€rgi asemel on minul lihtsalt ports roosat kangast.
Joonista papitĂŒkile soovitud kujund (vĂ”i prindi arvutist pilt paksema paberi peale vĂ€lja).
 NĂŒĂŒd lĂ”ika pilt vĂ€lja.
 Keera teibist "torud" (kaks teibitĂŒki serva kokku nii, et kleepuv osa jÀÀb vĂ€ljapoole) vĂ”i kasuta kahepoolset kleeplinti ja paiguta need kujundile.
 Aseta kujund kangale.
Tupsuta ĆĄvammitĂŒkiga ĂŒle kujundi servad (vĂ”id veel teha teise ĆĄablooni, et nĂ€iteks vĂ€rvimata sĂŒdame ĂŒmber jÀÀks tĂ€pselt ruudukujuline vĂ€rvitud kast vĂ”i teine, suurem sĂŒda vms), enne vĂ€rvi kangale kandmist veendu, et oled kanga alla pannud ajalehe vĂ”i paberit, mis kogematakombel lĂ€bi kanga imbuva vĂ€rvi endasse imeks, et allpool olev kangas vĂ€rviseks ei saaks (pluusi puhul tĂ€hendab see ju seljaosa).

 Ja valmis!  See oli lihtsam variant (kuigi sĂŒdame puhul pole vahet, aga enamike keerukamate siluettide puhul juba natukene on), teine vĂ”imalus on teha ĆĄabloon seest tĂŒhi ja tĂ€ita vĂ€rviga kujund.

 Vot sedasi :)

LĂ”petuseks tuleb selleks, et Ă€ge kink ka pesu kannataks, töö vastavalt vĂ€rvitootja juhistele triikides sĂ€rgi kĂŒlge kinnitada ja valmis.

Seega, egas muud kui tellida denim24-st selline valge sĂ€rk, osta kangavĂ€rvi, otsida vĂ€lja teibirull ja ĆĄvammitĂŒkk ning selle kĂ”ige abil valmistada nĂ€iteks Ă€geda vihmavarjupildiga rĂ”ivaese, mida kellelgi teisel ei ole. Kuuse alla sobiks kĂŒll?!

Aveli
23 november 2014

Lobajuttu ja linane meestesÀrk

VĂ€ljas on maha sadanud esimene lumi ja mina heietan siin ikka oma suviste piltide taustal... Aga no ei ole ma ka ju absoluutselt lume ega talve fĂ€nn, kuulun vist selle 1% inimeste hulka, kelle meelest vĂ”iks rahumeeli vĂ€ljas pori ja pimedus olla, kui see tĂ€hendaks, et temperatuur vĂ€hemalt viie plusskraadi juures pĂŒsib. Ei suuda ma vaimustuda variantidest suusatada, lumesĂ”da pidada vĂ”i teki sees kĂŒĂŒnlavalges aknalaual istuda ja kuuma kakaod juua - suusatamiselĂ”bu nulliti minu jaoks juba aastaid tagasi, kui vĂ€ikesed lapsed tuli Ă”ue minnes ikka soojalt riidesse panna, sest vĂ€ljas on ju kĂŒlm ja nii ma siis olingi, kubujussiks pakituna higi ninaotsast tilkumas perega metsas suusaringil ja tĂ€nase pĂ€evani seostub mul suusatamisega esimese asjana meeletu palavus, kogu keha sĂŒgelemine ja ĂŒleĂŒldine ebamugavustunne, ratsionaalse inimese ja muidu sportlike eluviiside harrastajana ma ennast paar korda talve jooksul rajale ikka vean, aga hingehaavad on igasuguse suusatamisearmastuse jaoks ikka ĂŒlemÀÀra sĂŒgavale pressitud. LumesĂ”da oleks muidu ju tore, aga lĂ”puks on ikka kraevahe ja saapasÀÀred krĂ”bekĂŒlma lund tĂ€is ja mis selle juures siis enam lĂ”busat on ning see talveidĂŒll, kus kanapimeduses istutakse ja kĂ”rvetavkuumasid jooke juuakse... Mina pimedas (kĂŒĂŒnlavalges, hĂ€maras, nimetage seda kuidas soovi on) ruumis olla ei kannata, minul peavad ikka kĂ”ik suured tuled pĂ”lema ja valgust peab olema, palju valgust. Isegi sellest ei saa ma aru kui inimesed nĂ€iteks televiisori vaatamiseks toa pimedaks teevad. KĂ”ige "vahvam" on muidugi olukord, kus tegemist on mingisuguse koosviibimisega ja keegi siis tuleb geniaalse idee peale tuled peaaegu nulli keerata - kamoon, nii ei saa ju inimestega suheldagi normaalselt kui tuba pime on - nimetagem seda valgusearmastust lihtsalt minu teistest inimestest suuremaks akude laadimise vajaduseks, aga nii lihtsalt on ja kogu see pime talveaeg (mis mulle millegipĂ€rast ikka pigem lumise ajaga kui sĂŒgisilmadega assotsieerub), ei aita kohe ĂŒldse kaasa (Nagu ka see, et mind on Ă”nnistatud hĂ€marat tuba armastava toanaabriga). Ja teine pool sellest paljude poolt toredaks peetud tegemisest, see soojade jookide pool siis, no... kohvi (ĂŒkskĂ”ik mis kujul) ma ei joo, tee peab mulle kĂ”lbulik olemiseks pool tundi jahtuda saama ja kakao kĂ”lbab tĂŒkk aega jahtununa hĂ€da pĂ€rast ka, aga parem siiski kui ta kĂŒlma piimaga tehtud oleks. Aga no pĂ”hiline probleem, miks mulle talv ei meeldi on ikkagi temperatuurikĂŒsimus. Mitte et ma vĂ€ga suur kĂŒlmavares oleks, pigem vastupidi, aga see temperatuur ja sellega kaasnevad rĂ”ivastumiskĂŒsimused ei lase mul lihtsalt ennast mitte kunagi hĂ€sti ega ilusana tunda. Öeldakse kĂŒll, et ei ole halba ilma, on vaid ebasobiv riietus, aga seda sobivat riietust EI OLE OLEMAS! Jah, on riietus, mis funktsionaalselt ei lase kandjal kĂŒlmetada, siis on riietus, mis nĂ€eb linnapildis hea vĂ€lja, siis on riietus, mis nĂ€eb siseruumi minnes hea vĂ€lja, siis on riietus, millega ei hakka tuhatnelja talveilmas kiirustades palav, AGA, nimelt selleks, et ma ennast talveilmas hĂ€sti ja ilusana tunda saaksin, peaksid rĂ”ivad kĂ”iki neid kriteeriume tĂ€itma, kuid seda nalja ei ole mina oma 22 eluaasta jooksul veel kohanud. Kui ma siin juba selle kirumisega hoos olen, siis lĂ€hen juba natuke konkreetsemaks, no nĂ€iteks vĂ”tame tavalise pĂ€eva kui peaksin minema kooli - ĂŒtleme, et sooja mĂ”ttes peaks mul ĂŒlaosas seljas olema vĂ€hemalt kolm rĂ”ivakihti (pluus/sĂ€rk, dressipluus/kampsun/jakk, jope/mantel) ja mis ma siis selga panen? Oletades, et kĂŒlma on ĂŒle kĂŒmne miinusepĂŒgala, langevad seelikud ja kleidid, retuusidest rÀÀkimata temperatuuri tĂ”ttu iseenesest mĂ”istetavatel pĂ”hjustel Ă€ra (muidugi oleks vĂ”imalik panna sinnajuurde jalga paksud vatipĂŒksid, aga esiteks, ei nĂ€eks see linnapildis hea vĂ€lja, teiseks ei ole neid vĂ”imalik kooli jĂ”udes loengusaalis kuidagi mugavalt ja ilusti jalast Ă€ra vĂ”tta (riietehoidu ma tavaliselt oma asju ei jĂ€ta, sest seal on alati ulmeliselt pikad jĂ€rjekorrad) ja pĂ€rast tagasi panna, loengus aga ennast lĂ€bihigistamata nendega ka istuda ei saa. Alumise otsa valikusse jÀÀvad seega.... pamparampampampampampampampaaa: teksad (sinna alla vĂ”ib veel lisada vĂ€ga kĂŒlma ilmaga nĂ€iteks retuusid vĂ”i sukapĂŒksid, aga siis on jĂ€lle siseruumis palav olla, seega ikkagi nĂ”iaring). Nojah, kui teksad, siis teksad, rÀÀgime nĂŒĂŒd ĂŒlemisest osast, kĂ”ige tobedam on see, et 100% soliidne vĂ€lja nĂ€ha ei ole vĂ”imalik! Olen katse-eksitus meetodil kindlaks teinud, et eelpoolmainitud kolmekihilise riietuse puhul on vĂ”imalik kanda maksimaalselt ĂŒhte kehasse töödeldud rĂ”ivaeset (valida saab siis pĂ”himĂ”tteliselt, kas panna selga triiksĂ€rk, bleiser vĂ”i mantel), sest kui neid on juba kaks vĂ”i veel hullem, kĂ”ik kolm, on tunne, justkui oleks kandja muumiaks mĂ€ssitud - kĂ€sivart ĂŒle tĂ€isnurga liigutada ei anna ja muuks liigutamiseks (sh hingamiseks) ka vĂ€ga ruumi ei ole. Muidugi kui riietutaks autosse istumiseks ja sealt vĂ€ljumiseks, poleks sellest nagu vĂ€ga hullugi, aga kui tuleb, nagu minul, kaks kilomeetrit 20 minutiga ĂŒlesmĂ€ge kooli tormata, siis selline rĂ”ivastus vĂ€ga variant ei ole. Üle jÀÀbki kombinatsioon trikotaaĆŸtopp + bleiser/kampsun/dressipluus + suusajope vĂ”i trikotaaĆŸtopp + kampsun + mantel (bleiser siia kombinatsiooni ei sobi eelpoolmainitud pĂ”hjustel ja dressipluus seetĂ”ttu, et kapuutsi on mantli alla vĂ”imatu mahutada). Ehk siis pĂ”himĂ”tteliselt nĂ€eb kandja igal vĂ”imalikul juhul vĂ€hemalt mingi osa pĂ€evast vĂ€lja nagu suusamatkaja, samal ajal on kummagi valitud variandi puhul kooli tormates higi otsaeest tilkumas ja niipea kui kusagil pool minutikest paigal seisma ja nĂ€iteks bussi ootama peab, on kohe kĂŒlm. MĂŒtsi poolt peadligi vajutatud ja suvest kaks korda kiiremini rasvaseks minevatest juustest, ketendavast nĂ€onahast ja muudest talvevĂ”ludest ma ĂŒldse rÀÀkima ei hakkagi, seega jah, tĂ”esti, 4-5 kuud aastas, mil temperatuur alla nulli on ja maad valge vaip katab, tunnen ma ennast koledana, kasimatuna ja suurem osa ajast, mis kodust vĂ€ljaspool viibin, kĂŒllaltki ebamugavalt ja minu meelest on see piisav pĂ”hjendus sellele, miks talv aastaajana mulle absoluutselt ei sĂŒmpatiseeri! Ja see halva ilma ja ebasobiva riietuse asi - sobivust ei mÀÀra ainult funktsionaalsus, sobima peavad asjad ka vĂ€limuselt ja arvestades seda, kuhu kandjal parasjagu minek ning rÀÀgitagu mida tahes, vĂ€ga kĂŒlma ilma puhul ei ole olemas ĂŒhte ja sobivat riietust, mis linnakeskkonnas, palju jalgsikĂ€imist harrastava ja nii vĂ€ljas kui siseruumides (kus ei ole vĂ”imalik tĂ€ielikku riietevahetust teha) soliidne vĂ€lja nĂ€ha tahtva inimese jaoks tĂ€idaks kĂ”ik need kriteeriumid! Oeh, sellel teemal vĂ”iksin vist lĂ”pmatuseni arutlema jÀÀda ja ilmselt olen oma jauramisega juba ĂŒle visanud, aga no mulle tĂ”esti ei meeldi talv :D

Teine asi, mis mind viimasel ajal ĂŒha rohkem ja rohkem hĂ€irima on hakanud, on asjaolu, et mulle, nagu ka Kristofer Robinile Puhhi raamatust, meeldib kĂ”ige rohkem maailmas "mittemidagitegemine" - no see on see, kui sa lihtsalt longid niisama ringi, kuulad igasuguseid asju, mida ĂŒldse kuulda ei ole ja ei vaeva oma pead mitte millegagi. No vot just tĂ€pselt sellega ma viimasel ajal absoluutselt iga oma vaba hetke tĂ€itnud olengi. See on tĂ€iesti kohutav! Vanasti ma ikka plaanisin oma vabu pĂ€evi, et vot siis teen seda, teist ja kolmandat ja kusjuures kĂ”ik need kolm tegevust olid mulle meeltööda ja tegin neid Ă”hinaga, aga nĂŒĂŒd ei suuda ma mitte midagi Ă€ra teha. Trenni teen, tĂ€itsa arvestatavalt isegi, aga samas kuna trenni nĂ€ol on tegemist ka sellise pealtnĂ€ha tĂŒhja tegevusega, millel otsest tulemust nagu kohe peale tegemist ei ole, siis lĂ€heb ta ka rohkem sinna mittemidagitegemise alla... Praegu nĂ€iteks peaksin tegema esmaspĂ€evaks Ă€ra kolm kodutööd ja Ă”ppima video jĂ€rgi selgeks tantsu, ammu juba tuleks tuba Ă€ra koristada ja paar parandus-Ă”mblustööd olen ka teha lubanud, lisaks veel minu oma kangad ja sokilĂ”ngad, mis ootavad kĂ€sile vĂ”tmist, sellest, et juhendajaga kokku lepitud tĂ€htaeg, milleks lĂ”putöö struktuuri paika peaksin panema, lĂ€heneb ahvikiirusel ja ĂŒllatus-ĂŒllatus, ma pole artiklite lugemisega ĂŒldse nii kaugele jĂ”udnud kui vĂ”iks, mingist struktuuripaigutuse ettekujutamisest ammugi mĂ”tlemata, ma ĂŒldse ei rÀÀgigi. Isegi igapĂ€evane nĂ”udepesemine, söögitegemine ja ĂŒhikatoa elementaarses korras hoidmine tundub viimased paar nĂ€dalat kuidagi ulmeliselt raske ĂŒlesandena. Mul peab vist ikka mingi eriti rĂ€nk laiskushaigus kallal olema?! Lugesin just ĂŒleeile ĂŒhest blogist, kuidas ĂŒks neiu oma nĂ€dalavahetust plaanis, tal oli kirjas miskisugune 6-7 erinevat asja, mis ta kahe pĂ€evaga Ă€ra teha tahtis ja siis hakkasin ise mĂ”tlema, et selleks hetkeks olin mina oma kahe vaba pĂ€evaga (mul nimelt parasjagu neljapĂ€eval ja reedel kooli ei ole) teinud tĂ€pselt 0 kasulikku, vajalikku vĂ”i meeldivat asja, 0!!! Aga mida ma siis teen, vĂ”ite kĂŒsida... no heast uinakust ei ĂŒtle ma kunagi Ă€ra nĂ€iteks, siis vĂ”ib veel veeta tunde etsys Ă€gedaid ehteid sirvides, trenni teen ka ja... no ma ei teagi kohe... Appi! Olen mĂ”elnud, et ehk on asi selles, et on mingid (reeglina kooliga seotud) tegevused, mida ma ĂŒldse teha ei taha ja kui ma siis neid ebameeldivaid asju teha ei taha, siis tundub nagu lubamatu teha asju, mis mulle meeldivad, sest ennem peaks nagu need kohustuslikud ĂŒlesanded Ă€ra tegema, kuna ma aga neid ei tee, siis ei tee ma lĂ”ppkokkuvĂ”ttes ĂŒldse mitte midagi... On selles mingi loogika...?

Okei, nĂŒĂŒd olen kĂŒll oma jutustamised lausa mitme kirjutise eest Ă€ra jutustanud ja lĂ”puks jĂ”uan ka selleni, millest ma ĂŒldse kirjutama hakata tahtsin, nimelt linase suvepluusini, mille issile sĂŒnnipĂ€evaks Ă”mblesin. Selle tööga lĂ€ks mul ĂŒpris kiireks, kuna vaid loetud pĂ€evad enne lĂ”petasin ĂŒhe hoopis suurema Ă”mblemise, mida ka Ă”ige pea nĂ€ha saate, aga tegelikult lĂ€kski selle sĂ€rgiga ĂŒllatavalt kiiresti, tĂ€psemalt Ă”mblesin selle valmis ĂŒhe pĂ€rastlĂ”unaga (ja tĂ”esti paari tunniga, mitte alustades pĂ€rastlĂ”unal ja lĂ”petades pĂ€rast sĂŒdaööd :D ). Kuna aeg oli piiratud ja suvilas ka piiratud vĂ”imalused, siis uut lĂ”iget otsida-katsetada ei mallanud ja otsustasin proovida vana ja lĂ€biproovitud raglaanlĂ”iget. Muidugi ma teadsin, et ĂŒldiselt niisugust lĂ”iget mittevenivate kangaste puhul ei kasutata, aga lootsin, et ehk mĂ€ngib ikka vĂ€lja. Selle konkreetse lĂ”ikega tuleb ka eriti hĂ€sti vĂ€lja minu laiskvorstilikkus - kui ma teisi Ă”mblemisblogisid loen, siis inimesed ikka kohandavad lĂ”ike ĂŒmber nii, et joonistavad selle uuesti (n-ö Ă”igena) vĂ€lja ja siis on jube hea kas vĂ”i miljon korda sama lĂ”ike jĂ€rgi uuesti Ă”mmelda, sest on teada, et lĂ”ige sobib, mina aga vĂ”tan nagu kilplane iga kord selle kohendamiseasja uuesti ette, mĂ€lu jĂ€rgi ja otse kangal. VĂ€lja tuleb, aga oi kui palju lihtsam oleks kui ĂŒks kord asja kĂ€tte vĂ”taks ja lĂ”ike korralikult, kohandustega ĂŒmber joonistaks. Aga kellel siis selleks aega ja viitsimist on, eksju? :D Seekord olid kohendamised muidugi kanga eripĂ€ra arvestades natuke teistsugused kui tavaliselt, aga ikkagi... SĂ€rgi pidin jĂ€lle Ă”mblema gabariite umbkaudselt hinnates, mis oli muidugi taaskord paras peavalu, aga ka sel korral lĂ€ks enam-vĂ€hem Ă”nneks, enne alumise serva Ă€rakeeramist tundus aga korraks, et Ă€kki saab liiga lĂŒhike, panin siis allÀÀrde hoopis kandi - pÀÀstis paar sentimeetrit ja parem ikka karta kui kahetseda. Kraed ei Ă”mmelnud, rinnale tegin lĂ”hiku, mille saab soovi korral sĂ”lega kinnitada. VĂ€ga hĂ€id pilte ma ei saanud, kuna issil on kombeks veiderdama hakata, aga midagi siiski:









Aveli :)

Pidulik pluus emmele

Oi-jah, ilmselt ei ole vist mĂ”tet mainida, et ma blogist (ja Ă”mblemisest) mĂ”nda aega eemal olnud olen? Aga tĂ”si, seda ma olnud olen ja kuigi kui Ă”mblemismotivatsioon kadunud on olnud, siis kirjutada vĂ”iks ju ikka, aga ma kohe ei oska nii, sest minu jaoks kĂ€ivad need asjad ikka kokku nagu sukk ja saabas, vĂ€hemalt antud blogi kontekstis. ÜhesĂ”naga vahepeal olen valmis kudunud paari sokke, aga enamaks minu vĂ€ikesed kĂ€ekesed vĂ”imelised olnud ei ole, kĂŒll vĂ”tsin ennast lĂ”puks kokku ja viisin overloki hooldusesse (mille kasutegurit ma tegelikult ju ei tea, sest ma pole viimast pĂ€rast seda katsetanud) ja vanaema pĂŒksid tegin ka lĂŒhemaks, seega sellise miinimumsĂ”rmeliigutamisepiiri vist ikka Ă€kki ĂŒletan? Eelmisel nĂ€dalavahetusel kĂ€isin Lennusadamas "Meri riidekapis" nĂ€itust vaatamas ja selle peale tekkis kĂŒll kohe suur tuhin omale ĂŒks madrusestiilis kraega kleit Ă”mmelda... Ă€kki hakkab ikka vaikselt see loomingukriis ĂŒle ka minema? Loodame :) Igatahes, sinnamaani olen jĂ”udnud, et vĂ€hemalt kirjutamiskriis nĂ€ib seljatatud olevat ja mĂ”tlesin siin jĂ€lle vaikselt riburadapidi oma suviseid Ă”mblustöid nĂ€itama hakata. Nagu ilmselt mĂ€letate, siis ĂŒheks minu "Ă”mblemisest villand saamise" pĂ”hjuseks oli see, et Ă”mblesin meeletult palju kingituseks ja teistele ja seekord nĂ€itamisele tulev pluus on sellise tegevuse stressitekitusfaktorite musternĂ€ide, nimelt Ă”mblesin emmele sĂŒnnipĂ€evaks piduliku pluusi. Selle pluusiga on tegelikult tĂ€itsa naljakas lugu, nimelt on ta mult sellist pluusi, mis tema pidulike seelikute juurde sobiks ja millega jĂ”ulupeole minna kĂ”lbaks, palunud juba pĂ€ris ammu, mina aga, isekas Ă”mbleja nagu ma olen, ei tahtnud seda aga kuidagi ette vĂ”tta. Eelmise aasta emadepĂ€eva eel mĂ”tlesin aga lĂ”puks, et kingin siis emmele selle ammusoovitud pluusi. Juhtus aga nii, et kuidagi tuli see mĂ”te natuke hilja ja eksamid olid ka tĂ€istuuridel kĂ€imas ja Tartus ma iseenesest mĂ”istetavatel pĂ”hjustel Ă”mmelda ei saanud ja seega... EmadepĂ€evaks lĂ€ksin koju hoopis joonistusega pluusist ja lubadusega, et lĂ€hitulevikus selle ka valmis Ă”mblen.

Vot selline pluus pidi tulema:

 LĂ€hitulevikust sai aga... mitte nii lĂ€hitulevik ja septembri alguses olevaks sĂŒnnipĂ€evaks kinkisin emmele ilusa korallikarva kanga, kusjuures lubadus jĂ€i sealjuures samaks - varsti. "Varsti" tuleb vĂ€lja, tĂ€hendas aga antud juhul tervet aastat - augusti lĂ”pus mĂ”tlesin, et kaua ma ikka seda lubadust edasi lĂŒkkan, lisaks veel tundus natuke piinlik, et selleks ajaks juba mitmeid sĂ€rke-pluuse inimestele kingituseks Ă”mmelnud olin ja kuidas ma nĂŒĂŒd siis jĂ€lle emme ilma jĂ€tta saaksin... VĂ”tsin asja kĂ€sile ja asusin mÔÔte luurama. Tuli vĂ€lja, et algselt plaanitud lĂ”iget ma kasutada ei saanud, sest minu enda pluus, mille sama pĂ”hilĂ”ike jĂ€rgi Ă”mmelnud olin, ei mahtunud kingisaajale selga (selle olin juba varem kindlaks teinud), jĂ€i kaks varianti - kas teha lĂ”iget suuremaks vĂ”i otsustada hoopis teise lĂ”ike kasuks. Selle viimase valiku tegemiseks tundsingi, et oleks ikka kohe hirmsasti vaja teada, kui suur see emme siis tĂ€pselt on, tema aga "jonnis". Nimelt katsusin demonstratiivselt ĂŒhel Ă”htul elutoas oma puusa ja vĂ¶Ă¶ĂŒmbermÔÔtu mÔÔtes ka ema seda tegema Ă€rgitada, tema aga ĂŒhmas, et tal saade kĂ€ib ja nagunii on tĂ€na palju torti söönud, ei tema taha ennast mÔÔta. Nojah... tĂ€htaeg pressis peale ja kuna ma ei tahtnud oma plaane reeta (kuna kui pluus tuleb ĂŒllatusena, pean pĂ”himĂ”tteliselt muretsema vaid suuruse, istuvuse ja ĂŒldmulje pĂ€rast ning kui pluus neile kriteeriumeile vastab, on kingisaaja igal juhul rahul, oma Ă”mblemahakkamise plaanidest teada andes aga oleksin saanud miljon detailidesse ulatuvat nĂ”udmist, millele kĂ”igile töö vastama peaks ja isegi kui vastaks, siis poleks ilmselt lĂ”puks ikkagi "pĂ€ris see"), otsustasin minna libedale teele ja oletada. Leidsin oma varudest ĂŒhe Burda printsesslĂ”ike ja mÔÔtnud selle ĂŒle, tundus, et ehk isegi sobib, hoidsin hambad ristis ja asusin hirmuga Ă”mblema, kusjuures enda peal proovides ma suurt sotti ei saanud, kas asi ĂŒldse normaalne vĂ€lja nĂ€eb. Mitu korda tegin parandusi ja korrektuure, kuna ikka tundus kusagilt kipakas ja ma tegelikult ei saanud arugi, milline ta vĂ€lja nĂ€gema vĂ”i kuidas (minu seljas) hoidma peaks.

LĂ”pptulemus? LoteriivĂ”it! Ma poleks nii head istuvust lootagi julgenud, aga nĂ€ed, tĂ€kkesse lĂ€ks. Isegi emme ise ĂŒtles, et "vedas mul" ja tĂ”esti vedas meenutades ĂŒhte vana seelikulugu, kus astumisruumi andmiseks lĂ”hiku asemel ette paar volti otsustasin teha ja mida ĂŒle andes sain seetĂ”ttu kĂŒllaltki korraliku nördimusavalduse osaliseks :D Seekord oli nĂ”udlik kingisaaja aga rahul, mulle tundus, et lĂ”pptulemusega isegi rohkem rahul kui ma ise (mis tegelikult ju ongi peamine), kĂŒll aga mainiti Ă€ra see pisike asi, et printsessĂ”mblus vĂ”iks ikka rohkem rinna pealt joosta ja mitte nii kĂŒljelt kui ta jooksis, aga... Ma arvan, et see vĂ€ike viga on tĂ€iesti andestatav arvestades asjaolu, et ma tegelikult kandja mÔÔte ei teadnud ega tööd talle valmistamise kĂ€igus kordagi selga proovida ei saanud.

Selline ta siis vÀlja tuli:






KÀeavasid ma ei kantinud - nimelt tegin viimased Ômblustööd suvilas, kus mul overloki polnud ja liimiriiet samuti mitte, ning ma ausalt öeldes ei teagi, kuidas ma pÀris tÀpselt neid kantinud oleks, mÔtlesin mis ma mÔtlesin ja otsustasin proovida kÀeaugu serva kaks korda tagasi pöörata. Nooh-jaaah, mitte just kÔige kirkam idee, ma tean ja natuke tahtis ta ikka kiskuma jÀÀda, aga loodetavasti sai lÔpuks enam-vÀhem normaalne hoidma... VÔi mis teie arvate?

Ma katsun lÀhiajal enam mitte nii kauaks Àra kaduda :)

Teie Aveli
27 september 2014

Siksakiline seinamaaling

Viimasel ajal ei ole ma kohe ĂŒldse enam Ă”mblemise lainel millegipĂ€rast... Viimased tehtud esemed on kĂ”ik kellelegi sĂŒnnipĂ€evakingituseks vĂ”i muidu teene korras parandustööd vĂ”i muu selline olnud ja samamoodi ootab kangakoti peal hunnik, kus on paar paari parandamist ootavaid teksaseid, ĂŒhed lĂŒhemaks tegemist vajavad pĂŒksid, kaks dressikat, millele suure pealekĂ€imise tulemusena lubasin uued kĂ€tised Ă”mmelda ja vana öösĂ€rk, millest peaksin tegema taskurĂ€tikuid, kuna vĂ€idetavalt on see ju just nii hea ja pehme materjal taskurĂ€tikute jaoks ja taskurĂ€tikuid lĂ€heb ikka vaja. Liiatigi ei vaja vist mainimist, et ĂŒkski neist ootel olevatest töödest ei ole sinna ootejĂ€rjekorda sattunud minu enda initsiatiivil, vaid ikka lĂ€hikonna mĂ”nusa teadmise kaudu, et Aveli meil ju Ă”mbleb... Nojah, kui nii mĂ”elda, siis mis see pĂŒkste lĂŒhemaks tegemine Ă€ra ei ole, poole tunni töö... vĂ”i teksade parandamine, samas kui pean selle jaoks masina ĂŒles seadma, niiti otsima, pinged paika sĂ€ttima, proovilapi peal pool tunnikest masinaga jagelema ja pĂ€rast veel kĂ”ik Ă€ra ka koristama, siis... no ĂŒtleme nii, et sellist vaeva nĂ€eksin ma parema meelega mĂ”ne uue asja Ă”mblemiseks kui mingite pisiparanduste ja kodutekstiilide tegemiseks. Jah, ma olen selles mĂ”ttes ikka vastutuleliik, et lĂ”ppkokkuvĂ”ttes teen need delegeeritud tööd ikka Ă€ra, aga samas vĂ”ivad parandamist ootavad teksad mul kapi peal vabalt ka pool aastat seista, enne kui ennast selle tööga tegelema suudan sundida (ja antud juhul on need kaks paari vist isegi kauem kui pool aastat minu kĂ€es olnud...ups), sest lihtsalt... vĂ”ib-olla on asi jĂ€lle selles, et ma ei ole selline... kĂ€sitöölane kĂ€sitöö nautimise mĂ”ttes? VĂ”i no, muidugi meeldib mulle Ă”mblemine, muidu ma ju seda ei teeks, aga ma ei suuda nokitseda ja tilu-lilutada mingisuguse asja kallal, mille ainus funktsioon on see, et tahtsin proovida seda teha vĂ”i et see on nunnu (no teate ju kĂŒll neid kĂ€sitöösĂ”ltlasi, kelle kodu igat horisontaalpinda katab kas heegeldatud linik vĂ”i lapitekk vĂ”i kaltsuvaip vĂ”i taburetipadi, iga riiuli ja akna ette on riputatud omavahel sobimatud heegeldatud kardinad ning diivani peal on mustmiljon erinevas tehnikas kĂ€sitööpatja, seda, et kogu perel on kĂŒmneks aastaks sokkide-kinnaste tagavara olemas, ei maksa vist mainidagi). Selles mĂ”ttes, et mina hakkan ikkagi Ă”mblema siis, kui ma tahan omale mingit konkreetset rĂ”ivaeset, mitte selleks, et tahaks nagu midagi Ă”mmelda ja kui minu seesugusest vaatest aru saada, ei tohiks olla imestusvÀÀrne, et igasugune parandamine ja kohandamine ja kodutekstiilide valmistamine on ikka paras okas pepus. ÜhesĂ”naga, kuna minu viimased Ă”mblustööd on kĂ”ik olnud kingitused kellelegi teisele ja ootamas on veel paras ports tĂŒlikavĂ”itu parandamistööd, siis kokkuvĂ”ttes on mul Ă”mblusmotivatsioon hoopiski kadunud. Ootamas on kĂŒll juba pooleldi valmis Ă”mmeldud vĂ€rvilisest kunstsiidist seelik, superilus kangas kombenesooni jaoks ja materjalid vĂ€ga vajaliku valge spordirinnahoidja tarvis, aga ma lihtsalt ei suuda asja kĂ€sile vĂ”tta ja Ă”mblemisega pihta hakata. Ei taha no. Ja Ă”nneks on mul praegu mitteĂ”mblemisettekÀÀndeks ka see, et viisin reedel lĂ”puks oma overloki hooldusesse, seega no sewing for me for a while... Muidugi ei maksa minust valesti aru saada, mul on hea meel kui saan millegi omaĂ”mmeldu kinkimisega kellelegi heameelt valmistada, aga praeguseks on seda lihtsalt kuidagi liiga palju jĂ€rjest saanud - juuni algusest alates pole ma Ă”mmelnud omale mitte ĂŒhtegi asja, samas kui kingitusi on selle ajaga masina alt tulnud tĂ€pselt seitse - lĂ”puks muutub see gabariitide hindamine ja pidev muretsemine, et kas kingisaaja ka lĂ”puks asjaga rahule jÀÀb ikka pĂ€ris nĂ€rvesöövaks, kui aus olla. Nojah ja siis tuleb veel nĂŒĂŒd klapitada kuidagi vaatamata suhteliselt vĂ€ikesele EAP-de arvule meeletult ĂŒle pea kasvav koolitöö ja trennitegemine ja... Igatahes, kuigi mul kĂ”ik need kingitused siin blogis veel ette nĂ€idatud ei ole (kĂŒll jĂ”uab), siis tĂ€na otsustasin nĂ€idata midagi hoopis huvitavamat, nimelt vĂ€rvisime suvel Aivoga ĂŒhe seina mustriliseks. Just nii, vĂ€rvisime mustriliseks. Mul oli tegelikult peas see plaan juba ammu paigas ja kui siis ĂŒhel Ă”htul Tommi grillis salatitaldriku kĂ”rval ruudulisele paberile mustri ĂŒles joonistasin, oli ainult paari pĂ€eva kĂŒsimus, et see vastaval kujul ka seina peale saaks.
Minu mustrilooming paberil:
Paberilt skĂ€nnisime pildi arvutisse, lisasime natuke vĂ€rvi ja lasime siis projektoriga seina peale, et teibiga piirjooned ĂŒle kĂ€ia:
Ja siis lÀks vÀrvimine lahti:



LĂ”petasime kella poole viie ajal öösel, aga nui neljaks, pidi ju samal pĂ€eval asja lĂ”puni tegema :D Minu meelest tuli ikka superĂ€ge sein ja kui siia valgete seinte asemele lisada lĂ”pptulemus (ehk siis ĂŒks oranĆŸ ja ĂŒks rohekas sein), on tuba selline:
Oma autogrammid panime ka allanurka, ikkagi seinamaal ju :D Üldiselt on selle seina kohta tulnud vĂ€ga vastakaid arvamusi - palju on inimesi, kelle meelest peaks korter vĂ”i maja vĂ”i ĂŒkskĂ”ik milline eluruumideks tarvitatav elamuĂŒksus olema ĂŒhtlaselt pasavĂ€rvi beeĆŸ (vĂ”i no, keegi ei ĂŒtle seda otse vĂ€lja, rÀÀgitakse ikka "rahulikest toonidest" ja kui kuuldakse, et tuba vĂ”iks olla ka sinine, punane, kollane vĂ”i ĂŒkskĂ”ik, millist erksat vĂ€rvi, siis demonstreeritakse ikka julgelt oma pĂ”lgust), samas leidub ikka Ă”nneks ka mĂ”ni selline, kelle meelest on tegemist ikka vĂ€ga Ă€geda toaga. Palju kĂŒsitakse, et kas nĂ€rvidele ei hakka kĂ€ima - no kuna tegemist on senimaani ainsa valmis toaga selles korteris, siis tĂ€hendab see, et seal on ka ĂŒsna palju aega veedetud ja pole kĂŒll kuidagi aru saanud, et "nĂ€rvidele kĂ€iks" (kuigi algul meenutas see siksak hetkeks mulle mingil kahtlasel kombel maalingut draakonist, mis oli lastearsti kabineti ooteruumi seinal, kui vĂ€ike olin ja kuna arstidega mul kunagi vĂ€ga hĂ€id suhteid olnud ei ole (no offence mu arstitudengitest sĂ”brad, seni kuni me teie kabinetis kokku puutuma ei pea, vĂ”ime ikka hĂ€sti lĂ€bi saada...), siis korraks tĂ”usid esile kĂŒll mitte just kĂ”ige paremad emotsioonid, aga Ă”nneks sain sellest pĂ€ris kĂ€hku ĂŒle - draakoni hari on ju hoopis midagi muud kui see tribal sein...). Ja siis on veel kolmandat tĂŒĂŒpi inimesed, kes kuuldes, mis seinaga plaanis on, hirmust kihvatasid, aga kui valmis tuba nĂ€gid, olid sunnitud oma sĂ”nu sööma ja tĂ”dema, et poleks iial uskunud, et kirjelduse jĂ€rgi pĂ€ris hirmus tuba (kirjeldus siis selline, et maheda oranĆŸi ja mererohelisega indiaanistiilis tribal-muster ĂŒhte seina tuleb ja teised seinad saavad ĂŒhevĂ€rvilised), tegelikult nii hĂ€sti vĂ€lja vĂ”ib kukkuda. Noist viimastest on mul muidugi eriliselt kahju, sest miskipĂ€rast tundub mulle, et pĂ€ris paljud inimesed tahaksid vĂ€rvilisemat elamist, aga kuna nad ei suuda ette kujutada, kuidas mingid vĂ€rvid kokku sobiks vĂ”i milline valmis ruum vĂ€lja nĂ€eks (Ă€kki jÀÀb kole, kui midagi silmapaistvat, eriti mitme erksa vĂ€rviga, teha) ja siis valitaksegi vĂ”imalikult turvalised pruunid-beeĆŸid-pastellid, sest nendega ju "mööda panna ei saa". Kurb! Igatahes selle seina ja selle toaga jĂ€ime toaomanikuga koos vĂ€ga rahule :)
 
Aveli
 
P.S. just mĂ”tlesin ĂŒkspĂ€ev jooksma minnes, et kust mu tossud oraĆŸi vĂ€rviga kokku on saanud ja nĂŒĂŒd siis tuleb pilte vaadates meelde - seina vĂ€rvisin :D
 
P.P.S. Kui keegi mÀrkas sarnasust selle seina ja minu ammuÔmmeldud kleidi vahel, siis just nii, sealt ma tegelikult alginspiratsiooni saingi :)

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...