Otsi logiraamatust:

Toetab Blogger.

Minust

Minust
Tere, mina olen Aveli. Siin väikeses blogipesas saate näha minu loomingulisi katsetusi õmblemise vallas :)

Hakka lugejaks:

Follow this blog with blogger!

Järgi logiraamatut:



Follow on Bloglovin

Follow Me on Pinterest

Võtan osa...

Spring Race Challenge

Märksõnad

õmblemine ( 68 ) tee ise ( 50 ) pluus ( 33 ) kingitused ( 26 ) inspiratsioon ( 23 ) sport ( 22 ) ilu ( 19 ) aksessuaarid ( 17 ) filosofeerimine ( 17 ) lõiked ( 17 ) meestele ( 17 ) dressid ( 16 ) kleit ( 16 ) seelik ( 12 ) ehted ( 11 ) pildistamine ( 10 ) ümbertegemine ( 10 ) esinemisriided ( 9 ) kangad ( 9 ) püksid ( 9 ) juuksed ( 8 ) kosmeetika ( 8 ) retuusid ( 8 ) T-särk ( 7 ) jõulud ( 7 ) pinterest ( 7 ) suvi ( 7 ) toit ( 7 ) õppimine ( 7 ) kaelakee ( 6 ) kangapoed ( 6 ) blogi ( 5 ) korsett ( 5 ) kott ( 5 ) küüned ( 5 ) küünelakk ( 5 ) õmblusmasin ( 5 ) kudumine ( 4 ) overlok ( 4 ) Kandes omaloomingut ( 3 ) Sedamoodi ( 3 ) Vahvate asjade logiraamat ( 3 ) kujundus ( 3 ) käekett ( 3 ) pesu ( 3 ) pits ( 3 ) sisustus ( 3 ) teksa ( 3 ) Spring race challenge ( 2 ) ebaõnnestumine ( 2 ) isetegija ( 2 ) kangavärv ( 2 ) kikilips ( 2 ) kreem ( 2 ) käevõru ( 2 ) lastele ( 2 ) lips ( 2 ) lõpetamine ( 2 ) mustikad ( 2 ) mänguasjad ( 2 ) parandamine ( 2 ) raha ( 2 ) retsept ( 2 ) salv ( 2 ) sokid ( 2 ) teeme koos ( 2 ) teksased ( 2 ) ujumisriided ( 2 ) villased sokid ( 2 ) õpetus ( 2 ) Andorra ( 1 ) auhind ( 1 ) autosse ( 1 ) bikiinid ( 1 ) denim24.ee ( 1 ) huulepalsam ( 1 ) in English ( 1 ) jakk ( 1 ) juuksehooldus ( 1 ) juuksemask ( 1 ) kompott ( 1 ) krae ( 1 ) käsitsi ( 1 ) lappimine ( 1 ) lihavõtted ( 1 ) muffinid ( 1 ) mäng ( 1 ) pleegitamine ( 1 ) raamatud ( 1 ) rahvarõivad ( 1 ) reis ( 1 ) reklaampostitus ( 1 ) remont ( 1 ) salat ( 1 ) sein ( 1 ) sõrmus ( 1 ) triiksärk ( 1 ) trikoo ( 1 ) vest ( 1 ) voltimine ( 1 ) ümbrik ( 1 )
12 juuni 2014

Kollektiivsed stiiliapsakad

Ma ei tea, kas ja kui palju täpselt see siinse blogi teemaga haakub, kuid päris mööda kindlasti ka ei lähe, nimelt tahan ma hinge pealt ära kirjutada midagi, mis juba pikka aega on minu tähelepanu köitnud ja eelmisel laupäeval, enne Tartu laulupidu jälle teravalt silma hakkas, samuti tundub, et nüüd, enne suurt tantsu- ja laulupidu on paslik see teema üles võtta. Ütlen juba ette, et selles postituses hakkan olema hästi kriitiline, aga ei vabanda, sest just sellised mõtted mind valdavad. Aga nüüd siis asja juurde - miks on suuremal osal laulukooridest ja mitte nii suurel osal, kuid siiski ka arvestataval hulgal tantsurühmadest nii koledad riided? Laulukooride puhul mõtlen rõivaid, milles reeglina esinemas käiakse - riided, mis on õmmeldud koorile ühtseks vormiks, siinkohal ei pea ma silmas rahvarõivaid, vaid neid, mis tihti üritavad olla miskisugused stiliseeritud rahvuslikud... asjad või midagi, tantsurühmade puhul räägin rühmadele ühtselt õmmeldud trenniseelikutest, millega tantsijad proovides käivad. Olen juba ammu vaadanud, et siin ja seal on mõni kollektiiv omale ikka erilised jubedused selga õmmelnud, kuid seekordsel Tartu laulupeol jälgisin asja ekstra ning saan siinkohal tuua lausa mitu näidet hirmus kehvadest valikutest. Näiteks nägin mudilaskoori, kelle ühtne rõivastus koosnes rohelistest paksust ruudulisest puuvillasest kangast õmmeldud kummiga seelikutest (lõike poolest lihtsalt kaks nelinurka külgedelt kokku õmmeldud ja siis ülevalt kummiga pussakaks) ja lohmakatest kirjadega T-särkidest - need seelikud olid õudsed, saaksin aru kui selles vanuses (lasteaed, algklassid) neiu sooviks kodus ise omale esimest seelikut õmmelda proovida ja siis ema abiga sellise valmis teeks ning pärast ka uhkusega kannaks - kõik oleks ilus ja müts maha, kuid teha niisugused olematu lõike ja hoiduvusega seelikud teadlikult ja tellitult kogu koorile? Lisaks arvan, et kollektiivi "paraadvormis" võiksid rõivaesemed ikka omavahel kokku sobida - T-särk võib sobida seeliku juurde küll, kui on kena lapselik seelik, näiteks põlveni klošš, kuid kindlasti ei sobinud need 3 numbrit liiga suured särgid antud seelikutega (samas, ma ei kujuta ette, mis nendega üldse sobinud oleks). Samal peol nägin koori, kelle rõivastus oli sõna otseses mõttes kartulikott, millesse pea ja käte jaoks augud sisse lõigatud ning käeauguäärtesse ja allserva sama kanga ühesuunalistest lõngadest 20 cm pikkused narmad jäetud. Minu esimene mõte neide sellistes "kleitides" nähes oli , et kust need Mõhk ja Tölpa nüüd plehku on pannud. Silma jäi veel lugematul hulgal linasest riidest kleite, mis inimeste (enamasti noorte tütarlaste) seljas näisid justkui suvalt ilma mingite suurusmõõtudeta esimese ettejuhtuva lõike järgi õmmeldud - kõige peal ikka mingisugune vöö, et asjal mingigi kuju näiks olevat. Tantsurühmade seelikutega paistab olevat sama lugu, sel korral küll miskit koledat silma ei hakanud, kuid üht-teist olen näinud varem, näiteks sinisest puuvillasest triibukangast seelikud, mis on õmmeldud paanidest nii, et triibud kolmnurkadeks jooksevad (luues umbes põlvepikkusele seelikule väga tobeda kellukese kuju), seelikute allserva on õmmeldud kollane pits ning siia sinna veel kollaseid lindist lipsukesi lisatud - no halloo? Ma saan aru, et ilus ja rahvuslik, aga kas keegi tegelikult vabatahtlikult sellise seelikuga kodust välja ka läheks? Inetuid rühmaseelikuid olen näinud veel ja üldiselt on silma jäänud mõned läbivad jooned:
  • seelikute õmblemiseks valitakse kangas, millest on väga kehv teha midagi hästi lihtsat.  Tihti on kangas jäik ja üldse mitte langev, valik tehakse peamiselt värvi või mustri või põhimõttelise materjali põhjal (triibukangas oma rahvuslikkuse tõttu või linane materjal seepärast, et "linane on suvine ja rahvuslik ja ilus"), arvestamata lõiget.
  • Eelmises punktis mainitud "hästi lihtsa" all pean silmas seda, et reeglina valitakse rühmaseeliku lõikeks midagi, mida on kerge ja kiire õmmelda - umbes midagi sellist nagu esimeses näites toodud kummiga kaks nelinurka või passega A-lõige vmt ja mis pahatihti just valitud kangaga absoluutselt kokku ei lähe
  • Kleite ja seelikuid hakatakse kaunistama kõikvõimalike lisandite ja aksessuaaridega - vööd, lipsukesed, pitsid, erivärvilised kandid. Jah. õiges kohas ja õigel ajal võib erksavärviline lipsuke väga kena olla, kuid kui tegemist on juba niigi suhteliselt kirju kangaga, siis sinna lihtsalt "küll küllale liiga ei tee" põhimõttel pitside ja lipsukeste kuhjamine on lihtsalt klounaad, lisaks need vööd koorikleitidel - kas tõesti need kostüümikunstnikud usuvad, et keegi jääb uskuma, et see vöö on seal lihtsalt stiili jaoks ja mitte selleks, et võimalikult vormitut kleiti natukenegi kleidi moodi välja nägema panna?
Üldiselt tundub, et kollektiivile ühtseid rõivaid õmmeldes mõeldakse pahatihti vaid selle peale, et kõigil oleksid ühtmoodi riided, seda, kas mõni üksikki indiviid neis rõivastes ka kena välja näeb, ei paista vormivalijaid huvitavat - vaadatakse, et oh, kena riie, teeme sellest ühe lihtsa seeliku ja ongi kõik. Ja kui vaadata karmi vanaema pilguga, siis ei ole sellel seelikul ju ka otseselt midagi viga - korrektne, kena pikkusega ja ilusast kangast, kuid - see ei istu hästi... ja viimane peaks minu silmis olema küll esimene asi, mida rõivaeset planeerima hakates vaatama peaks, see, mis värvi asi on, tuleb juba teisejärgulisena, parima istuvuse jaoks valitakse lõige ja siis sellele kohane materjal, mitte ei hakata ägeda kanga järgi mõtlema, et kuidas see nüüd kõige lihtsamini seelikuks saada (eks kanga järgi lõike valimist on tehtud küll, kuid siis tulebki valiku esmaseks kriteeriumiks seada see, mis lõige kangale sobiks, mitte millise lõike järgi kõige lihtsam palju seelikuid õmmelda oleks). Et aga tegelikult on ka päris palju rühmasid, kellel on ilusad ühtmoodi seelikud ning ka omajagu koore, kelle kleidikesed kenad on ning et minu kriitika oleks ikka konstruktiivne ja mitte lihtsalt vingumine, panen nüüd kirja mõned soovitused ja ka positiivsed näited, mis võivad kollektiivile rõivaid planeerides kasuks tulla:
  • Soovides kasutada võimalikult lihtsat lõiget, tuleks kangas valida hea langevusega - läbipaistmatu šifoon või lükra näiteks, hästi langev kangas ei ole istuvuse ja keha järgivuse suhtes nii nõudlik kui jäik puuvill või linane ja seega näeb see suurema tõenäosusega hea välja. Mõnel puhul on kena ka jäigem kangas, kuid nagu juba öeldud, peab see sel juhul olema kindlasti lõikega kooskõlas - jäigast kangast jääks ilus näiteks lühike A-lõikeline kleidike (sobiks hästi mudilaskoorile) või passega puusakondil istuv poolde reide poolklošš.
  • Kui on kindel soov teha seelikud viimasel ajal väga populaarseks saanud puuvillast triibukangast, tuleb eelmise punkti viimast lauset eriti silmas pidada. Ilusaim poetriibukangast seelik, mida mina näinud olen oli just seesugune imelühike passega poolklošš, millel lõike tõttu triibud diagonaalis jooksid - kordades kenam kui kõiksugu jäigad põlveni kolmnurkadega kellukesed. Triibukangast oleks kena ka voltidega seelik, inspireerituna rahvarõivaist.
  • Rühmaseeliku lõikeks soovitan ratasklošši, passega või passeta, see on juba enda valik - langeb ilusti, võimaldab liikuvust ja õige kanga korral (!) näeb väga hea välja, langevast kangast jääks kena ka hõlmikseelik. Ilus rühmaseelik oli näiteks minu vanal tantsurühmal - šifoonist ratasklošš, samuti on minu meelest väga kenad lihtsad mustast lükrast rataskloššseelikud, mille on omale rühmaseelikuks võtnud päris mitmed kollektiivid - selline seelik sobib pea iga kehakujuga ning näeb täitsa kena välja ka lihtsa T-särgiga, samas kui lukuga seelikud rohkem nagu midagi soliidsemat ülemisse otsa nõuaks.
  • Kooride kleidikeste-pihikseelikute puhul võiks linase asemel materjalina kasutada kostüümiriiet. Linased rõivad võivad välja näha küll väga kenad, kuid kui tegemist on massõmblemisega eesmärgiga teha midagi, mis kõigi seljas ühtmoodi hea välja näeks, on suurem tõenäosus, et kleidikeste valmides tundub nagu kogu seltskond kannaks kartulikotte. Kostüümiriie seevastu langeb kenasti ja on piisavalt tugev, et sellest ka näiteks kleite-pihikseelikuid teha - värvid võib ju valida samuti heledad, nagu enamasti linastegi puhul, ning soovi korral saab ka mõne kena tikandi peale teha.
  • Rõivasteks tasuks valida miski, mis on funktsionaalne - kui on teada, et mudilaskoor käib ilmselt kõigis proovides ja ka laval tossudega, võiks ju neile põlvini seelikute asemel lühikesed püksid õmmelda või kui on teada, et laulupeol peab ka rongkäigus marssima, ei maksa lauljate seelikuid teha liiga kitsaid.
Muidugi on erinevaid seelikulõikeid kõvasti rohkem kui siin postituses välja tõin, samuti on hoopis rohkem erinevaid kangatüüpe ning kindlasti ei väida ma, et ükski jäigast kangast seelik mitte kunagi kellegi seljas ilus välja ei näe või et kõik langevast kangast seelikud alati näevad - lõikeid on mustmiljon, kehatüüpe on mustmiljon ja erinevaid kangaid on mustmiljon ning küll igaüks oskab sealt endale sobiva leida, küll aga läheb keerukaks kui tuleb leida miskit, mis kõigile sobib ja kollektiivile trennirõivaid õmmeldes on just vaja midagi sellist, usun, et siinkohal lähevad minu tähelepanekud küll asja ette.

Aveli

P.S. Ma ei mõelnud midagi pahaga, lihtsalt tundsin, et tegemist on sellise asjaga, mille puhul väike läbimõtlemine saaks anda juba märgatavalt parema tulemuse ja et seda läbimõtlemist ärgitada, tulebki natuke kriitikat teha.
06 juuni 2014

Minu esimene katsetus juhendi järgi õmblemisel - langev topp

Sain lõpuks vägitükiga hakkama ja õmblesin midagi - pluusi - lõike ja, mis põhiline, täpselt lõikega kaasas olnud juhiste järgi. Ausõna, see oli esimene kord kui üldse juhiseid vaadanud olen, tavaliselt joonistan lõike maha ja jätkan juba oma loogika järgi, põhiliselt vist seetõttu, et nii on mind õmblema õpetatud ja ausalt öeldes ma isegi ei teadnud varem täpselt, mida need juhised, mis sinna juurde käivad endast täpselt kujutavad või kuidas saab nii spetsiifiline asi nagu millegi õmblemine kuidagi üldse mingite sõnaliste juhistega seletatud olla... Et aga pidevalt ja igal pool (vähemalt enamikus teistes õmblusblogides) tundub see juhiste järgi õmblemine nii tavaline ja isegi ainumõeldav olevat ning kuigi enamikel puhkudel kehitan õlgu ja mõtlen, et mida siin küll õpetuses kirjas võiks olla, paneb mind aeg-ajalt siiski imestama, kuidas üldiselt üpriski algajal tasemel näivad õmblejad saavad õpetuste abiga hakkama seesuguste suurte kunsttükkidega, millega mina, küll mingil määral õmblemast õppinuna, täitsa jänni jääks. Näiteks poleks mul õrna aimugi, kuidas õmmelda voodriga jakki või teksaspükse (niisugusi needitud ja läbi tepitud, nagu poe omad on), kui mulle antaks kätte ainult lõige. Ja see viimane ongi põhjuseks, miks ma selliseid asju kunagi ei õmble. Sest ma ei oska, kuigi vahel hirmsasti tahaks osata. Ja tegelikult tähendab see "ei oska" lihtsalt seda, et ma ei ole kunagi näinud õmblemist asjana, mida saaks kirja pandud õpetuste järgi õppida ning noid kirja pandud õpetusi olen alati (neid tegelikult kunagi lugemata), pidanud lihtsalt mingiteks üldsõnalisteks juhisteks, mis eeldavad, et töö käik ja -võtted on tegijale nagunii teada ja kujutanud ette, et seal seisab lihtsalt midagi sellist nagu "õmble kokku see ja see tükk, viimistle kaelakaar lõikekohase kandiga ja palista alläär" ehk siis olen alati arvanud, et seda, mis on lõikekohane kant ja kuidas palistada alläärt, peab ise teadma nagunii ja kui seda juba teada, siis ei olegi mõtet juhiseid lugeda ning kui tegemist on nii keerulise lõikega, mille tegemisel oma peaga nii või naa jänni jääks... noh, siis ei oleks selle juures abi ka juhiste lugemisest. Aga nagu juba öeldud, hakkas mu huvi kasvama, kui nägin järjest algajate valmisvuristatud bleisereid ja talvemantleid, kõigil kommentaariks juures ikka see, kas üks või teine töö osa oli õpetuses hästi kirjeldatud või jäi midagi arusaamatuks ning hakkaski tunduma, et järelikult peavad need õpetused ikka ühed võluvitsad olema ja ehk tõesti võiks lihtsalt asja käsile võttes ja juhendisse süvenedes ka mina rätsepaprojektidega hakkama saada. Päris suurt õmblustööd ma esimeseks katsetuseks küll ette ei võtnud, kuid kuna olin juba üsna ammu silma peale pannud sellele Burda lõikele, kuid mille valmistegemiseni polnud jõudnud just seetõttu, et kahtlesin, kas saan hakkama kõikide servade ilusa viimistlemisega - on ju antud pluusil ees lõhik ning materjalgi üpris õhuke ning peaaegu läbipaistev, kus iga möödalask hästi paistma jääb, otsustasin, et teen proovi, juhistega. Minu üllatuseks oli ajakirjas töö käik detailselt kirjeldatud: mida, kust, kuidas ja millal õmmelda, kui pikad tükid kantideks lõigata jne. Ja valmis mu pluusikene saigi ning samuti said meelde tuletatud mitmed kantimistehnikad, mille ikka päris ära unustanud olin, nii ära unustanud, et neid oma peaga õmmeldes pea kunagi ei kasuta (mistõttu ka vahel hätta kipun jääma) - super! Kindlasti hakkan nüüd lõikeid hoopis teise pilguga vaatama ja kuigi olen päris kindel, et enamiku õmblustööde puhul ma ka edaspidi juhiseid ei loe, on nii hea tunne teada, et neist võib tõesti abi olla ja kui tuju tuleb, saaksin nende järgi toimides ilmselt isegi voodriga bleiseriga hakkama! :)

Aga nüüd siis minu pluus, ühe pisikese kohanduse lõikele siiski tegin, nimelt on pluusil krookeid nii ees kui tagaküljel oma kolme sentimeetri jagu vähem kui peaks, kuna minu kangas (Kangadžunglist pärit sünteetiline šifoon), osutus kitsamaks kui lõikes nõutud, kuid üldiselt tundub, et väljanägemisele see pisike muudatus suurt karuteenet õnneks ei teinud.






Aveli :)

P.S. Üheks minu suurimaks veaks on alati olnud inimese (peamiselt siis iseenda) õppimisvõime alahindamine. Näiteks olen veendunud, et ma ei saaks kunagi hakkama oma firma tegemisega, sest ma lihtsalt ei tea, kust otsast alustada ja ei tea isegi seda, kust ja kuidas selle kohta infot otsima hakata, sama mentaliteet käib kaasas tuhande ja ühe teise tegevusega (arvutivärgenduse tundmine, bridžimängust arusaamine, hip-hop stiilis tantsimine, voodriga asjade õmblemine...), mida ma enda meelest ei oska ja kunagi oskama ei saa - mulle ei jõua lihtsalt kohale, kui keegi väidab, et kui tahab, siis saab kõigega hakkama - no kuidas? Kust sa alustad millegi sellisega, mille kohta teadmised on ümmargune null, minu kompleksiks on küll see, et ma ei saa millegagi hakkama, vähemalt mitte millegi sellisega, mida ma juba ei oska... Veider ja pärssiv mõtteviis, ma tean, aga ma lihtsalt ei saa sellest kuidagimoodi üle. Seekordne väike iseseisev õppimine aitas loodetavasti vähemalt natuke selle seesmise valeuskumuse seljatamisele kaasa.
29 mai 2014

Spordirinnahoidja ja väike õpetus valmiseseme järgi lõike võtmisest




Kompressioonitüüpi spordirinnahoidja. Lõike tegin ise, eeskujuks võtsin ühe olemasoleva Nike rinnaka, mida siis natuke kohandasin, voodri juures kasutasin juba varemkirjeldatud võrklükra nippi. Supermõnus ja mugav, ainsaks miinuseks asja juures on see, et kuna mul ei olnud piisavalt voodrimaterjali, et mõlemad kihid õigetes suundades tervelt välja lõigata, pidin ühele voodrikihile ette keskele pikisuunas ning ka õlgade juurde õmblused tegema - mugavust see ei mõjuta, kuid kahjuks kumavad õmblused aimatavalt pealiskangast siiski natuke läbi, mis ei ole just kõige kenam kui väga tähelepanelikult vaadata, samas ehk kui ei teaks, siis ei paneks tähelegi? :) Servad ja õmblused viimistlesin kollase kummikandiga.

Siinkohal tuli mul veel üks mõte. Kuna olen mitmeid kordi maininud, et võtan lõike mõne olemasoleva rõivaeseme pealt, siis mõtlesin natuke seletada, kuidas see seesuguste lihtsate, varrukateta, esemete puhul täpsemalt käib, sest ilmselt neile, kes õmblemisega alles algust teevad ja varem ise valmiseseme pealt lõiget teha proovinud ei ole, tuleks seesugune oskus kindlasti kasuks.

Pildid pole küll just kõige kvaliteetsemad, kuna tegutsedes oli mul kasutada vaid 2 megapiksline telefonikaamera, kuid töö käigust arusaamiseks on nad illustratiivsed küll :) ...loodetavasti...

Igatahes, eelnevalt näidatud spordirinnahoidja tarvis võtsin aluseks sellise poerinnaka:
Nagu näha, ei olegi tegemist tegelikult kõige lihtsamat sorti esemega, kuna küljeõmblused ei ole just täpselt külgedel ja ka õlaõmblused on pigem omadega selja taga kui õla peal, kuid tegelikult ei ole see üldse väga oluline. Selleks, et selle konkreetse rõivaeseme lõige kätte saada, tuleb ta esmalt "pikuti" lapikuks voltida, pikuti all mõtlen seda, et kui eelneval pildil lebab topp justkui lapiti voldituna, siis pikuti oleks ta siis kui küljeõmblused on üksteise peal kohakuti ning murdejooned tekivad esiosa ning seljaosa keskjoontele:
Siitmaalt hakkab asi juba natuke lõiget meenutama, kuid selleks, et kogu kupatus korralikult paberile saada, on vaja esmalt valida, kumb, kas esiosa või seljaosa lõige võetakse esimesena ning seejärel valitud pool korralikult ja venitamata, oma loomulikus suunas, nööpnõeltega paberile kinnitada (teine pool võib selle käigus jääda kiskuma või lokkima või üldse kuidagi ebamugavalt hoidma, kuid sellele ei maksa tähelepanu pöörata), parem on lõige sättida paberi nurka või serva, nii on keskjooneks (ja loodetavasti ka alaservaks) sirge joon juba olemas ning seda ei pea ise joonistama hakkama:
Nüüd jääbki üle vaid mööda rõivaeseme servi paberile jooned tõmmata (samuti külje- ja õlaõmbluste juurest, voltides õmblust mööda hetkel mittejoonistatava osa joonistatava peale). Esiosa lõike jaoks tuleb korrata eelnevaid samme kinnitades vastavalt teise osa esemest nööpnõeltega paberile.

Ja ongi valmis! Õmblemisel lisada vajalikesse kohtadesse õmblusvarud ning soovi korral saab sellist baaslõiget loendamatutel erinevatel moodustel ümber kohandada. Ma tean, et kõiksugu uhkeid pidutualettide ja triiksärkide lõikeid päris niisuguse tehnikaga kätte ei saa, kuid lihtsamad särgid-kleidikesed saab ilusti tehtud. Varrukatega esemetega on keerulisem, kuid üldjoontes kui hästi läheb, saab ka nende lõiked kätte ;) Edukat katsetamist!

Aveli
22 mai 2014

Papagoide ja lilledega lühikesed püksid

Selle superkirju ja megaägeda kanga ostsin Abakhanist vist juba üle-eelmisel kevadel, kohe kui pilk peale jäi, teadsin, et sellest saab minu.... miski.... Algselt oli plaanis teha seelik, kuid üsna ruttu mõtlesin selle plaani püksteks ümber. Et ma kuidagimoodi miskipärast õmblemise juurde ei jõudnud, tekkis ühel hetkel mõte riidest hoopis jakk teha, aga nagu näha, siis tulin lõpuks omadega ikka püksiplaani juurde tagasi. Algatuseks võtsin ühe vana Burda lõike, mille järgi korra varem õmmelnud olen, kuid kuna tahtsin, et minu uued püksid oleksid omajagu sellest lõikest erinevad, tuli asju natukene ümber teha - vöökoha tõstsin kõrgemale, värvlit ei teinud ja luku panin küljele, mitte ette, nagu lõike järgi ette nähtud. Lukuga läks tegelikult natukene pahasti, nimelt ei mõelnud ma, et kaetud lukku on ilma värvlita pükstele omajagu keerulisem õmmelda - lihtsam olnuks kas teha värvel või valida peitelukk, kuid kuna mul oli tavaline lukk ostetud ja olin omadega juba valmis saamas avastasin alles üsna lõpus, et seda lukku nii nagu mina harjunud olen küll sellistele pükstele õmmelda ei saa. Õnneks päästis asja natuke käsitsi nokitsemist ja kuna kangas on kirju, siis peaaegu ei paista väljagi, et midagi valesti oleks :) Ja tähelepanu-tähelepanu, püksid on taskutega! Päris suur eneseületus minu puhul, kuna tavaliselt ei viitsi ma selliste asjadega jännata ja jätan need ära, kuid seekord tuli lihtsalt taskutuju. Välja tulid nad üle ootuste mõnusad ja kenad nii siis kui pluus püksis kui ka siis kui pluus pükste peal.

Pilte püüdsime kah, kuid kahjuks ei õnnestunud need nii hästi kui võinuks, ikka jäi kuskile vari või kuskile liiga palju valgust, aga siin nad siis on:






Ma ei tea kui hästi pildilt paistab, aga kangal on kujutatud papagoisid ja suuri lilleõisi - esimese hooga olin tähelepanematu ja oleks püksid peaaegu niimoodi välja lõiganud, et papagoid pead alaspidi jäänud oleks, õnneks sain viimasel hetkel veel käärisabast kinni... Aga praeguse ilmaga on need minu uued lemmikpüksid ja olen neid vist juba neli päeva ühtejutti kandnud, erinevate "lisanditega" muidugi, super! Ja üheks suurepäraseks "lisandiks", taasavastasin (nagu ka piltidelt näha võib) oma valge pitspluusi :)

Aveli
14 mai 2014

Kangadefitsiit

Et mul parasjagu midagi uut teile näidata ei ole (või no tegelikult oleks, aga pildipeale pole need asjad veel jõudnud ja seega ikka ei ole), tahan ma jälle kirjutada end vaevavast kangaostmiseotsustamatusest. Olen nimelt pikka aega mõelnud, et tahaks omale suveks õmmelda mõne paari mõnusaid pikki retuuse - mingi kerge mustriga, aga mitte päris pipipikksukkakad, midagi, millega mõnusalt pikal bussisõidul Daugavpilsi tšillida ja jahedal õhtupoolikul tantsuplatsil jalga keerutada, ühesõnaga midagi, mida kanda siis kui teksased tunduvad liiga paksud, vähevenivad ja ebamugavad ning kui kleidiga oleks kas liiga külm või liiga paljastav (näiteks öösel bussis magades). Midagi piisavalt sportlikku, samas sellist, mida ka (suviselt)soliidsemalt välja kanda annaks. Umbes midagi niisugust:

http://content.nordstrom.com/imagegallery/store/product/large/16/_8642336.jpg

http://g.nordstromimage.com/imagegallery/store/product/Large/16/_8491036.jpg

http://images.footlocker.com/pi/86399100/zoom/nike-leg-a-see-printed-legging-womens
http://www.pinterest.com/pin/488640628291760822/

http://www.pinterest.com/pin/167196204889267669/

http://www.pinterest.com/pin/2251868538306025/

http://www.pinterest.com/pin/101542166570343275/

http://www.pinterest.com/pin/327073991658198007/

http://www.pinterest.com/pin/128493395588697252/
http://www.pinterest.com/pin/558376053769408261/
Et mul see isu juba pikemat aega peal on, olen ka kanga otsimisega tegelenud ja sõelale on jäänud funkifabrics'ist selline lükra:

https://www.funkifabrics.com/product/353
Mulle nii meeldib, et see ei ole selline karjuv muster, mis kohe silma hüppaks (kuigi mulle vahel meeldivad sellised ka), kuid samas on piisavalt omanäoline ja huvitav, et mitte täitsa tavalise ja igava retuusipaari muljet jätta, super! Ainus miinus asja juures on hind - retuuside jaoks läheks mul vaja ümmarguselt ühte meetrit, mis tellides, koos postikulu ja käibemaksuga, teeb mu retuusipaari hinnaks 48 eurot kopikatega... Mitte just eriti ahvatlev mõte :( Aga mulle niiniiväga meeldib see kangas..... Eks saaks hakkama ka väiksema kogusega - poole meetriga vast just mitte, aga 75 sentimeetrist peaks selliste sutsu lähemate retuuside jaoks täitsa piisama... Kahju, et see hinda eriti palju alla ei too, poole meetriga saaks napilt 30 euroga hakkama, aga ega see tegelikult midagi päästa. Sama hinnamure käib teise kanga kohta, mida saab tellida täpselt samast kohast ja täpselt sama hinnaga, nimelt galaktikatrükiga lükra:

https://www.funkifabrics.com/product/486
Plaani järgi tahaksin siis samadel põhjustel ja samasuguseks otstarbeks ka sellest ühe mõnusa retuusipaari valmis vorpida, miskit sellist siis:

http://www.pinterest.com/pin/187110559490846313/

http://i2.pinger.pl/pgr61/1040ad750016b66f4f358b2c/galaxy-galaxy-print-leggings-legs-photo-Favim.com-286303.jpg




http://www.pinterest.com/pin/501658845964615519/
Aga jah, eks sellega on, kuidas on, pean oma imeõhukese rahakoti ikka korralikult üle kaaluma enne kui mingisuguse otsuse ses osas teen.

Eraldi teema on musta värvi supplex/niiskustjuhtiv lükra, millest paar paari trenniretuuse teha tahaks, seal samas, funkifabrics'i lehel on seda muidu ka saada, aga hind jälle enam-vähem samasse auku (olgu, paar eurot odavam küll, aga põhimõtteliselt siiski), mis eelpooltoodud kangastel. Teine silmajäänud müüja on e-bay's, sealt saaksin niiskust kehast eemale juhtiva musta lükrameetri 21 euroga, kui ostaks rohkem, siis saaks vast saatekuludelt natuke alla ja kui juba kahest meetrist 3 paari retuuse välja venitada, ei olekski ilmselt hind paari kohta nii hirmus jube (kui mul vaid oleks seda raha võtta, et niimoodi tükihinda alla tuues rohkem ostma hakata)... Kolmandaks variandiks olen leidnud sellise müüja nagu Rockywoods fabrics, kellel ka just minu soovikohane kangas pakkumisel on, hinnaks tuleks seal meetri eest välja käia 19 euro kandis (juhul kui mingeid makse juurde ei tule) - siiani kõige parem pakkumine, kuid siiski suhteliselt kirves.

Nii tobe, et Eesti on nii pisike riik, et kaubad siin kõik raskestikättesaadavad ja kallid on. Ma tean, et üldiselt ei ole vingumiseks väga alust, sest igapäevakaubad on ju kõik letil ning isegi mitte hullupööra kalli hinnaga, kuid just selliste n-ö nišitoodete puhul tulebki ikka ja jälle pettuda. Kangapoodi minnes vaatab esmapilgul vastu küll suur valik, kuid kui hakata otsima midagi spetsiifilisemat ja kvaliteetsemat, mis oleks ka mõistliku hinnaga, kuivab see valik ikka hirmus ruttu kokku. Jah, materjali poolest leiab ehk kvaliteetsemat villast või linast (hingehinnaga muidugi), kuid juba siidi otsides võib päris jänni jääda, viimast on küll saada mõnes spetsiaalselt kvaliteedile orienteeritud pisemas ja butiigihõngulisemas poekeses, kuid hinnad on seal juba üleüldiselt poole kallimad kui Kangadžunglis või Abakhanis, seega.... Kvaliteetsete spordikangaste jõudmisest meie kaubandusketti ei maksa vist üldse unistadagi - siiani pole ma veel kohanud kedagi, kes peale minu veel sellest puudust tunneks ja kui ei tunta puudust, siis ei tooda ka maale. Samas, kui toodaks maale, leiduks ehk ka inimesi, kes ostaksid, praegu ei osata lihtsalt tahta seda miskit, mida kunagi olnud ei ole (ja seetõttu ei ole ilmselt enamik õmblevaid inimesi veel ka spordirõivaste isetegemisele mõelnud). Ma ilmselt ei oskaks ka ise siin selle teema üle nutta kui ei loeks üle päeva, kuidas mõni Ameerika või Inglismaa õmblejanna jälle laomüügilt kahe dollariga kolm meetrit mõne prestiižse spordifirma tootmisest ülejäänud kangast ostis, kadedaks teeb, noh! Aga et mitte lõpetada nii negatiivse noodiga, küsin positiivsele vastukajale lootes, et ehk teab keegi mõnd suurepärast ja taskukohast neti(või päris)poodi, kust ägedaid lükrakangaid mõistliku hinnaga leida võiks? :)

Äsja optimistist pessimistiks muutunud Aveli
30 aprill 2014

Kirju sporditopp

Jälle trenniriided! Aga kui juba kallist kangast tellitud on, siis peab ju seda täies mahus ka ära kasutama, seega teiseks otsustasingi õmmelda lihtsa särgi. Lõike osas võtsin eeskujuks ühe tavalise varrukateta topi, et poolest meetrist jäi väljalõikamisel väheks, jätkasin kangast nii seljal kui õlgadel ja viimistlesin õmblused ning hiljem ka käeaugu ja kaelakaare pastellrohelise kummikandiga. Mõtlesin küll algul, et võiks siis selle turjaosa natuke huvitavama teha - näiteks poolringikujulise auguga või üldse maikalõikelisena (kui juba nagunii jätkata tuli), kuid siis leidsin, et kuna nagunii sinna spordirinnahoidja alla panen ja see nagunii sealt kuidagimoodi välja hakkab paistma, ei pruugi lõpptulemus tegelikult sugugi nii äge olla kui algne plaan ainult särgile mõeldes oleks. Seekord kasutasin kummikandi õmblemisel kolmeastmelist siksakki ja see ei olnud tegelikult üldse hea mõte - venitasin kanti nii pingule, et siksaki haripunktide kauge vahe tõttu kippus kohati kangas kandi vahelt välja piiluma, parandasin need kohad küll käsitsi üle, aga jama ikkagi, järgmisel korral teen jälle tavalise siksakiga. Allservas riskisin jälle proovida katteõmblust - täitsa enam-vähem tuli. Vastu ootusi mõjub kanga värvitoon kuidagi kahvatuna, kuigi peaks just hästi kirjumirju olema, aga no selle vastu pole küll miskit teha ja eks suvega tuleb jume ja ehk ei olegi enam nii plass :) Selline ta siis sai:








Aveli :)
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...