Seadsin pärast pisukest kodust uurimistööd, sammud Tartus asuvasse Ilves Extra spordikaupade vabrikupoodi, kus muuhulgas ka tootmisest ülejäänud kangaid müüakse. Kuna Ilves Extra on spordiriiete ja algselt just orienteerumisriiete firma, oli lootus sealt seda päris õiget orienteerumiskangast leida ja imekombel sattusidki minu kätte kaks kena kangarulli, üks hele- ja teine tumesinine. Et algul ma päris kindel polnud, kas see just on see õige orienteerumiskangas, jooksin mitu korda risti üle poe katsuma ühtesid valmis orienteerumispükse ja siis jälle rullist kangast, et kas on ikka samasugune (minu tegevus võis kõrvaltvaatajaile ikka väga koomilisena näida, päriselt), kuid lõpuks otsustasin, et on küll ning saanud selles ka müüjalt kinnitust, lasin omale mõõta meetri üht ja meetri teist tooni kangast. Kanga hind oli üpris odav, kui ma ei eksi siis äkki umbes 2,5 eurot meeter ning üllatuslikult oli sel korral poes ka soodusmüük nii, et kõigilt kangastelt sai veel pool hinnast alla ja nii läks kogu komplektiks vajalik kangas maksma 2,5 eurot, diil missugune!
Sobivate lõigete otsimist kartsin omajagu ja et ma varem lastele midagi õmmelnud ei ole ning ka tulevast kandjat kuidagimoodi mõõta ei saanud (kingitus on ju ikkagi üllatus), osutus see protseduur parajaks peavaluks. Suuruse orientiiriks olid mul ühed Pätule parajad dressipüksid ja T-särk, kuid vaatamata raamatukogus veedetud tundidele ei suutnud ma leida midagi paremat kui ühe pidžaamapükste lõike vajalikust kümmekond sentimeetrit lühemat kasvu poisile ja eelpoolmainituga umbes sama suurusjärgu lapsele mõeldud lõike polosärgi jaoks. Ilmselt ei osanud ma siis lihtsalt õigest kohast otsida, sest lõikeid lastele peaks ju tegelikult olema lademetes, aga otsustasin, et ehk saan ka nendega hakkama. Lõpuks joonistasin lõiked ikkagi suhteliselt vabalt minu käsutuses olevate valmisesemete järgi, tehes natuke kanga tüübi tõttu vajalikke korrektuure. Pähkliks osutus varrukalõige, mida valmis pluusi järgi võtta on peaaegu et võimatu, lõpuks kombineerisin mõnd netist leitud varrukalõike konstrueerimise õpetust ja vabakäejoont ning jäin hinge kinni pidades lootma, et ehk sobib. Enam-vähem sobis :) Natuke puhvis tahtis jääda, aga üritasin ta ikka ilusti ära triikida nii, et hoiaks nagu vaja. Ainuke väike möödalaskmine oli pluusi kaelus - tegin selle natuke liiga suure kartuses, et muidu ei lähe mittevenivast kangast pluus üle pea. Hiljem mõtlesin seda kuidagimoodi parandada, kuid tuli välja, et jooksu ajal polegi asi nii hull ja siis jäi ta selliseks nagu oli.
Uhke 9-aastane spordipoiss oma uues vormis on tema enda lahkel loal pilt blogisse riputada, siin:
Üldiselt on lastele õmmelda aga üllatavalt lihtne, sest laias laastus on nad lihtsalt kandilised ja seda mitte mingis halvas ega konksuga mõttes, vaid lihtsalt, oma kehakujult :) ja seega ei ole tarvis väga täpse istuvuse üle pead murda. Naisteriietega on aga juba hoopis teine jutt...
Aveli
0 kommentaari :
Postita kommentaar