Hei-hei üle pika aja :) Ma tean, et olen nüüd päris laisa kirjutaja mulje jätnud, aga loodan, et annate mulle andeks, sest vahete-vahel vajab ka väljamaa avastamist ja uued kultuurid-tavad ning loodus tundmaõppimist. Kuna reisipeal omale midagi uut ja vägevat valmis ei õmmelnud (šopatud sai küll, mitme aasta eest kohe, aga see on juba eraldi jutt), mõtlesin, et kirjutan täna selle asemel mõne sõnaga meie eksootilistest seiklustest. Väga pikalt ei hakka heietama, aga katsun siia postituse juurde veidi hiljem, kui esmane selektsioon tehtud ja parimad palad välja valitud, ka mõned pildid lisada, sest teadagi räägib üks pilt rohkem, kui kuitahes pikk mõtiskelu (või olgu, mina kui raamatufänn päris nii öelda ei saa, aga usun, et praeguses kontekstis on teil kindlasti põnevam vaadata pilte koos väikeste kirjalike kommentaaridega kui lugeda vormi, mille päris ja loetavalt ning loogiliselt jooksvalt valmis kirjutamiseks peaksin nädala jagu pingsat tööd tegema).

Reisisihiks oli sedakorda Andorra, mis on pisike riik Lõuna-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa vahel. Kuna meie pere käib iseensest mõistetavalt reisimas ainult siis kui kusagil mõni (ultra)maraton toimumas on, oli ka seekordse käigu eesmärgiks võistlus nimega Andorra Ultra Trail, kus issi 112 km pikkuse distantsi läbis ja mina ning emme kõvasti lihtsamal, 10 kilomeetrisel rajal jalga proovisime. Kuna Andorra asub otse Püreneede keskel, on tegemist väga mägise maastikuga ja kogu riik ongi külakeste näol laiali laotatud mägedevahelistesse orgudesse - joosta tuli aga otse üle mägede. Minu pisikesel distantsil tuli vallutada vaid üks mägi, kuid sellegipoolest kulus 10 km läbimiseks pea 40 minutit kauem kui tavaliselt tasasel maal ja võhma sai ikka korralikult välja.
Et Andorrasse otse lennata on kas väga kallis või väga keeruline (või mõlemat, ei teagi täpselt), maandusime Barcelonas ja seega saime ka paari päeva jagu Hispaaniat nautida, pärast võistlust aga põrutasime hoopis Prantsusmaale, et ka sealse elu-oluga natukene tutvust teha... Siinkohal praegu lõpetan, kiirelt küll, aga luban, et pärast ja piltidega on hoopis huvitavam ;)


Hakatuseks üks vahva pilt Andorra hobustest :)

Aveli