Mina olen nüüd kurb! Tähendab jah, siit, Tartust, distantsilt vaadates olen ametlikult kurb, kuid kui veel kodus masina läheduses olin ikka kõvasti rohkem vihane, masendunud ja isegi nutma puhkemas. Mis sellel masinal siis viga on? TEMAGA EI SAA ÕMMELDA! Paar sentimeetrit õmbleb ja niit katkeb. Niidistan uuesti. Õmblen mõned pisted ja niit katkeb! Niidistan uuesti. Proovin väga aeglaselt pea ainult käega hooratast lükates õmmelda ja venitan välja kogunisti... pamparapampampampampampampam: 5-sentimeetrise õmbluse! Niidistan uuesti...
Nüüd läheb jutt küll väga õmblemisspetsiifiliseks ära ja seega vabandan nende ees, kellele selline "seatapmine" midagi ei ütle, aga ehk leidub keegi, kes oskab aidata. Igatahes, esimeseks instinktiks oli, et pealmise niidi pinge peab olema liiga tugev, kuid kui olin selle igas võimalikus asendis ära proovinud ja avastanud, et ainus, mis muutus oli lõpmatult väikese pinge kohal kanga alumisele poolele ettearvatavalt tekkivad aasad nende väheste pistete jooksul, mis niidi katkiminemisele eelnesid, jõudsin järeldusele, et asi ei saa olla selles. Vahetasin ära ka nõela lootes, et ehk on masina jonnakuse taga mõni mikrokõverus, kuid sedagi tulutult: uue nõelaga venitasin välja rekordilise 15 sentimeetrise õmbluse, kuid pärast seda jätkus kõik nagu varem. Kruttisin piste pikkuse ja laiuse reguleerimise kettaid kõikvaimalikes kombinatsioonides erinevatesse asenditesse kuni lõpuks tulemuseta sahtlipõhjast ülesotsitud manuaali järgi nad "soovitatud optimaalsetesse" positsioonidesse tagasi sättisin. Kuulmise järgi nõel kusagile vastu ka ei käi ja nii ei oskagi enam eriti midagi teha :(
Mõnest kohast sain soovituse proovida teise niidiga, mida küll sel nädalavahetusel teha ei jõudnud, kuid mille kohta eeldan siiski, et sellest pole kasu. Eelduse põhjuseks siis nimelt asjaolu, et masin jonnis juba ka eelmisel korral kui õmmelda üritasin (ja kasutusel oli teine niit) - siis oli vaja teha siksakki ja selle asemel, et teha siksakki, nagu kord ja kohus, tegi minu masin miskit sirge õmbluse laadset asja hästi pikkade pistetega, millest mõned üldse vahele jättis ja seejärel niidi ära katkestas. Tol korral polnud suurt mahti asja uurima hakata ja sinna ta jäi ning rohkem tegeleda jõudsin alles nüüd. Seega järgmisel nädalavahetusel on plaanis katsetada ära veel kolm varianti, mis küll erilist lootust ei anna: vahetada niiti, vahetada nõela (teise jämeduse vastu) ja vahetada õmmeldavat riiet. Neist tegelikult esimene ja kolmas variant on rangelt võttes küll proovitud, kuid mitte "ametlikult" ja seega katsetan ikka üle, kuid kui need variandid ei aita ning keegi mulle veel miskit õlekõrt soovitada ei oska, siis on tegtemist vist remondimehelaksuga ja sellega tuleb ette veel omakorda jamamine.

Igaks juhuks, juhul kui seda blogi juhtub lugema keegi, kes mingil imekombel oskaks nõu anda, lisan juurde, et õmblusmasina näol on tegemist Brother Star 110 mudeliga, mis näeb välja selline:



http://www.sewingparts.co.uk/machines/pics/brother-star-110.jpg

Igatahes oma pitskleidi sain enam-vähem ooverlokiga tehtud, kuid kõik servad-ääred (mida on selle kleidi puhul palju) õmblesin läbi pisarate käsitsi salapistes. Varsti saate seda kleiti ka näha ;)

Aga masinat on mul ikkagi suhteliselt kiiremas korras väga vaja ja kuna tahan ka juba teile palju uusi ja huvitavaid asju näidata, on tegemist päris nutuse looga :(