Minu kullake soetas omele mitte just ammu peegelkaamera ja nagu uutel mänguasjadel ikka, on sinna juurde ju kohe vaja kõiksugu lisa-atribuute. Nii ostsiki ta omale ka statiivi, kuid konkreetse mudeliga ei tulnud kaasa kotti, mille sees seda mugav kaasas kanda oleks ja nii pöörduski ta minu poole palvega, et kas saaksin viimase õmblemisega hakkama. Kriteeriumiks oli, et materjalid peaksid maksma kokku vähem kui kuus eurot, kuna selle hinnaga oleks tal juba olnud võimalik kott tutvuse kaudu poest osta. Seadsimegi siis koos sammud Kangadžunglisse ja asusime sobivaid materjale otsima. Mina tahtsin muidugi teha midagi värsket ja värvilist, pehmet ja silmatorkavat, kuid selle koha pealt hoopis konservatiivsem kallim vaatas ainult tumedaid kapronkangaid ja paistis tahtvat midagi "täpselt samasugust nagu poes müüakse". Lõpuks leppisime kokku ühe khakirohelise tugeva riide ja (et natukenegi omapära valmivale tootele lisada) triibulise rihma osas. Veel valisime välja luku ja D-rõngad rihma kinnitamiseks. Lubasin veel silma pilgutades, et otsin kodust ise miskit voodriks juurde ja nii me kassasse suundusimegi. Tuli välja, et meie valitud materjalid läksid kokku maksma just veidi alla kuue euro, kuid kuna tol kuul oli õpilastele kogu kaup -50% ja õnneks on üliõpilane ka ikkagi õpilasena "kehtiv", saime kogu kupatuse kätte vaid natuke rohkem kui kahe ja poole euroga! Päris hea diil, kas pole?

Igaljuhul kodus sobitasin sisevoodriks kollase kanga, mis mul ühe kleidi õmblemisest järgi oli jäänud ja tegin ka õmblused kollase niidiga, et üldmuljele väheke särtsu lisada ja nii valmiski piisavalt konservatiivne, kuid omade kiiksudega tore kandekott kaamera statiivile: