https://www.etsy.com/listing/186218051/save-on-this-set-unique-branch-and?ref=related-1

Tänane teema ei ole üldse väga minu isetegemisega seotud, samas autoriloominguga küll, sattusin lihtsalt ükspäev Pinterestis surfates pooljuhuslikult ühele seesugusele buzzfeedi artiklile, kus oli välja toodud 65 veidi ehk ebatraditsioonilist kihlasõrmust. Abielluma hakata mul lähiajal plaanis ei ole ja seega ei maksa asjaolust, et käsitlen siin kirjutises just kihlasõrmuseid suurt numbrit teha, kuna tegelikult kirjutan kogu seda juttu kõiksuguseid väärismaterjalidest ehteid silmas pidades ja minu hämmastuse tõid seekord esile just sõrmused. Pealegi, miks tituleeritakse iga kiviga sõrmus kohe kihlasõrmuseks? Mina kannan küll ka uhkeid sõrmuseid (ja isegi kihlasõrmuse sõrmes kusjuures) täitsa ilma kihlatud olemata ja enda meelest olen ikka pagana ilus niimoodi :D Ühesõnaga, vahet pole, kas tegemist on sõrmuse või kaelakeega, põhimõte jääb samaks ja asja juurde ma nüüd siis jõuangi. Tegin siis mina kui kunstnikuehete austaja eelpoolmainitud artikli põnevusega jahti, kerisin ilusaid sõrmuseid arvutiekraanilt läbi ja vaat et üle ühe ohhetasin ja ahhetasin, et kui äge. Jõudsin artikli lõppu ning mõtlesin, et vaatan siis ka kommentaare natuke. Muidugi eeldasin ja ootasin, et inimesed on seal ehk välja toonud, milline sõrmus neile kõige rohkem meeldis või nagu mina - ohhetanud ja ahhetanud lihtsalt, et kui ilusad need on. Suur oli aga mu üllatus kui kõige rohkem püstisi pöidlaid saanutena vaatasid mulle vastu kommentaarid a'la "oleksin võinud juba guugeldada "käsitsitehtud sõrmuseid"", "näevad välja veel odavamad kui kostüümipoes", "enamik neist on päris koledad", "kas kodus tehtud ehteid keegi üldse ostab?", "näeb välja suht kirbuturu kaup" jne. Nii palju kui üldse alla kerida jõudsin, nägin ühte kommentaari, kus keegi ütles, et talle mõni konkreetne sõrmus meeldis, ülejäänud näitasid kõik väga konkreetselt autoriehete (okei, ma usun, et enamik neist ei ole siiski ainueksemplarid ja seega mitte just klassikalises mõistes autoriehted, kuid disainerehted siiski), vastast põlgust. Noooh, kuna mul paar lähedast pereliiget on kõrgemalt haritud ehtekunstnikud-kullassepad ja selles vallas aktiivselt tegevad, võib mu arvamuspilt muidugi sünnist saati pisut kallutatud või hoopis vildakaks kasvatatud olla, aga minu meelest on igati loogiline ja normaalne, et kunstniku käsitsi loodud ehe on hoopis väärtuslikum, ilusam ja ka kallim kui juveelipoes müüdav masstoodang, kuigi mõlemad on nad ühtmoodi väärismetallidest ja -kividest kokku pandud. Kihlasõrmused kihlasõrmusteks, eks need ameeriklased on sellega natuke hulluks ka läinud, aga vahet pole, millisest ehteartiklist jutt käib, ma ei suuda mõista inimest, kes põhimõtteliselt eelistab kunstniku loodule masinatoodangut (eeldusel, et jutt käib inimesest, kellele kummagi enesele lubamine rahaliselt probleemiks ei ole), liiatigi on mulle ammu juba tundunud just need ameeriklannade miljoni teemantiga unistustesõrmused ikka eriti koledate ja välimuse poolest odavatena (totaalne Expressionsi kaup, juhul kui ei teaks, et tegemist on päris teemantitega). Aga et oleks ka aru saada, millest räägin, siis siia midagi, mis pole hoopiski minu teetassike ehk siis minu subjektiivse arvamuse kohaselt suhteliselt odava välimusega "traditsioonilised" sõrmused:


http://www.pinterest.com/pin/347621664961852163/



http://www.pinterest.com/pin/389139224026479261/



http://www.pinterest.com/pin/281826889156630984/



http://www.pinterest.com/pin/485966616013780022/

No on ju? Okei, see viimane on juba täitsa enam-vähem, aga siiski, just see, et seda blingi igale poole topitakse...? Sellistest harjumuspärasematest sõrmustest on minu maitsele vast ainukesed vastuvõetavad variandid sellised lihtsamad, no et üks kivi ja hästi harilik rõngas a'la midagi sellist:


http://www.pinterest.com/pin/230457705903831519/



http://www.pinterest.com/pin/42643527691249051/

Aga siiski, eeltoodud kaks sõrmust on küll kenad, aga na ei võistle mitte mingil moel autoriloominguga ja nüüd toon siia paar sõrmust, just sellest samast artiklist, kus enamiku kommentaatorite meelest ainult karnevaliehteid näidatud oli:



https://www.etsy.com/listing/175203779/swiss-blue-topaz-trillion-sterling?utm_source=OpenGraph&utm_medium=PageTools&utm_campaign=Share



https://www.etsy.com/listing/172637784/hammered-white-gold-ring-with-prehnite



http://www.barneys.com/on/demandware.store/Sites-BNY-Site/default/Product-Show?pid=00505032561562&cgid=womens-rings&index=10

allikas

Mitte just palju aega tagasi (valetan, tegelikult olid ju jõulud juba ikka omajagu aega tagasi), oli meil rahvatantsuansamli jõulupidu, teemakas, nagu igal aastal, kui üle-eelmisel korral tegin endale venepärase peakatte erinevate rahvaste teemaliseks peoks ja eelmisel aastal õmblesin seeliku mulgiverd tantsukiisu kehastamiseks, siis sel aastal oli peo pealkirjaks "GLÄMM - läikiv, sädelev ja seksikas", oma peokostüümiks otsisin kapist välja kunagi esinemiskostüümiks olnud paunase sätendava vesti ja sellega kokkusobiva kikilipsu, kuid kuna meie rühma etteaste teemaks oli "kabaree", siis hakkasid mõtted liikuma, et peaks sinna ikka ka mingid ägedad kostüümid tegema. Liisa haaras siis härjal sarvist ja pakkus välja, et kas me kahepeale ei võiks tüdrukutele kabareeseelikud õmmelda, nojah ja mis mul siis üle jäi, loomulikult olin nõus :) Liisal oli ka ette näidata umbkaudne tegumood, millesarnase seelikuga ta kunagi tantsinud oli ja nii suundusimegi ühel pärastlõunal pärast arupidamist ja arvutuste tegemist Abakhani ja ostsime ligi 50 meetrit paela ja 30 meetrit tülli ning asusime Liisa juures prototüüpi õmblema ja kangast juppideks lõikama. Et Liisal oli kodus käsimootoriga õmblusmasin, sain jälle kogemuse võrra rikkamaks ja sealjuures ka õlavarremusklite võrra suuremaks. Selline see prototüüp siis meil sai:
Lõikasime tüllist kaks U-kujulist tükki, üks lühem, teine pikem, krookisime mõlema detaili ülaservad ja õmblesime kokku kahekordseks triigitud paela vahele, selga pannes tuleb seeliku paelad kaks korda ümber keha keerata ja seljal lipsu siduda. Seelikuosa on tegelikult ainult seljataga, seega pigem võib seda rõivaeset isegi sabaks kui seelikuks pidada, kabaree ikkagi :) Kuna kokku oli tarvis teha 15 seelikut, siis pärast seda kui prototüüp valmis sai, jäi kummalgi õmmelda täpselt seitse seelikut ja et tegelikult oli tegumood lihtne, siis ei võtnudki see töö väga kaua aega. Valmis seelikud avaldasid igatahes muljet, vähemalt kuulsin, et olla küsitud, et kust me need laenutasime, sest variant, et selliseks puhuks ise rühmatäiele inimestele seelikud õmbleksime, tundus täitsa uskumatu.
Selline lugu siis punaste seelikutega :) Ja mul päriselt ka on ikka natukene mõnest asjast kirjutada, nagu näete, kusjuures õmblesin eelmisel nädalal üle pikapika aja esimese asja lihtsalt iseendale kandmiseks... Varsti näete ;)

Aveli