Mulle meeldib kui randa minnes saab peale visata miskit kerget ja ei pea nägema vaeva teksade-dresside selgaajamisega, kerged sarongid ja suured rätikud, mida rannakleidiks siduda kuuluvad kindlasti minu lemmikute hulka, pealegi ei pea nende puhul muretsema mustaks või märjaks saamise pärast. Täna tahan teile näidata, kuidas teha väga lihtsat, kuid äärmiselt praktilist ja efektset rannakleiti. Ma tean, et sarnased õpetused on inglise keeles kindlasti paljudele silma jäänud ja kui nii, siis võib vabalt seda postitust ignoreerida, kuid kes veel kuulnud-näinud pole, siis siinne õpetus tuleb loodetavasti abiks.
Kleidi tegemiseks pole vaja muud kui jupikest kummi ja neljakandilist venivat kangatükki (mina kasutasin lükrat, kuid sobib ka trikotaaž), mis oleks piisavalt lai, et lõdvalt ümber keha mahuks - nii lõdvalt, et keha esiosa saaks katta toplet ning natuke jääks veel varukski ja just täpselt nii pikk, kui pikka kleiti on soov saada. Selle kleidi valmistamiseks oli algne kangalaius täpselt paras (150 cm? 155?) ja ostetud meetrist lõikasin veel päris paraja jupi ära, seega pikkus võib isegi olla kusagil 70 cm ligi.
Kleidi valmistamiseks:
1) voldi kangas pooleks ja lõika kergelt kaarjalt ära üks nurk (välimine, mitte murdejoone poolne) - nii tekivad kaenlaaugud. (Ma tean, et on väga kahtlane niiviisi "poolumbes" poolkaart ära lõigata, aga usalda ennast - siin ei saa midagi väga ära rikkuda) Et asi selgem oleks, katsusin teha ka mõned joonised, kuigi mu arvutioskused pole just tugevaimate killast:
2) nüüd laota riie lahti nii, et kummalegi poolele jääb üks väljalõigatud poolkaar ja õmble poolkaare juurde ühest nurgast teiseni kummijupp (enne seda sammu proovi kumm kinnitada nööpnõeltega ja pane kleit selga - nii saad katsetada, et kumm tuleks õige pikkusega), mina tegin seda käsitsi.
3) seejärel jääb üle veel lõppviimistlus - kleidi pikkuse timmimine (soovitan algul teha kleit pigem veidi pikem kui liiga lühike, sest just selles staadiumis on parim lõpp-pikkust määrata) ning soovi korral ka pealmise hõlma viltusemaks lõikamine (annab väljanägemisele minu meelest veidi kergust juurde, kuigi see on täielikult maitse asi), enne viimast tuleks samuti seljas ära määrata, kui pikk ja kui järst lõige jääb ilus, hea oleks ka siin kasutada nööpnõelu või kriiti/seepi, et pärast lõikamine valesti ei läheks.
4) Kanna terviseks:
Pane üks käsi õlapaela (kummi) alt läbi nii, et põhiline kleidiosa jääks ettepoole,
vii kleit ümber keha ja seljatagant läbi nii, et teine käeauk jääks samale poole
ja too ülejäänud osa tagasi ette ning pane teine käsi läbi teise käeaugu - nüüd võib kleit vajada pisut kohendamist, et ta ka ilusti seljas istuks ja valmis ta ongi.
Muidugi võib siin ka fantaasia lendama lasta ja kummi asemel näiteks kangast punutud õlapaelad teha või overloki olemasolu korral enne õlapaelte külgeõmblemist kleidiservad ilusti ära äärestada, aga kõige lihtsama kleidi saabki just nii. Ei ole ju keeruline?!
Millised on teie eelistused kui jutt liigub randamineku rõivaste peale? Kas sellise kleidi kandmine tuleks kõne alla ja kas tuli pähe ka mõni vahva idee, kuidas seda kleidikest veel toredamaks teha? Ootan teie mõtteid :)
Pikka suve,
Aveli
